eile ei pääsenud ma mingi nurga alt isegi oma majale ligi, vot nii palju oli tuisanud. Mihkel hakkas öösel kell pool 1 lund rookima, tal oli vist energiat üle...nüüd nagu alati on mind üksi koju jäetud, et ma saaks ikka terrrrve maja ise ära korista, aga midagi muud ka teha pole, olen vaid nädala olnud kodus, selline tunne et kuid. Kohustuslik nimeta millele järgneb ladies-night tuur on ka juba tehtud, klassikaaslasi nägin, Grete miisut nägin ka. Vanaisa juurde ei saanudki, sest tema juurde ei saa isegi poolele teele. Täna tuleb kogu see kamp lähisugulasi, hakkab nalja saama!
Mihkli ja ta miljon sõbraga on plaan minna kuutsekale, lubati et hakkab jäägut kõikjalt voolama. Ja see on enam-vähem ainuke plaan, no teine plaan on Mariannile külla minna, mida ma teen juba homme.

on kodu see

Mõtetega olen ammu juba kodumaal, ma lihtsalt niiii väga ootan! Ja nii kaua olen oodanud. Ning piipõl oh my, täna hakkan kodu poole end seadma. Pean küll öö lennujaamas veetma, aga eile peale eksamit pidas üks tüdruk tarviliseks muga rääkima hakata bussipeatuses. Sest ta käib meie kohvikus kogu aeg ning meil sama degree. Kuna ta eelmine semester õõnestas mu arvamust ühest tüübist ühes tšehhi filmis, siis ma ei leidnud, et ta meeldiv inimene oleks. Aga hakkasime eile rääkima, ning selgus, et tal ka samas lennujaamas au ööbida. Niiet nüüd mul on jutukaaslane vähemalt. Ja ta tegelt tore. Vaja vaid lõpuni pakkida, sest mina kui kokkuhoidlik ja rahaihnuskoi võtan aint käsipagasi seekord. Mul pole ju muud vaja, kui tegelikult koju jõuda, muud ma ei taha! juhhuu

eile oli see õhtu, mida ma suure tööga ära olin teeninud, käisin klubis, kus ma eales nii uljalt sõbra eest välja pole astunud. Mingi tantsumaniakk, kes kaotas kuidagi väga suure hooga tasakaalu ning lendas Siljele otsa, kes minu otsa lendas ning siis kõik koos olime maha kukkumas. Õnneks saime pidama, ma läksin endast nii välja, tormasin selle tüübi juurde ning lükkasin teda täie jõuga. Sekundiks oli hea tunne, siis tekkis tunne, et ma lõpetan vist kakluses. Järgmisel hetkel kõik ta sõbrad vabandasid mu ees, ma ikka oskan asju õigesti ajada! Rusikatega, hahah. Enne voodisse minekut kaanisin ma poolteist liitrit vett, et täna vähegi inimese tunne oleks. oli ok enam-vähem, uni oli suur tööl, aga siis ma kaanisin kuuma šokolaadi, mis andis energiat. Kellele seda kohvi ikka vaja

Eile valas Louise ennast tööl happega üle. Meil sai see pesemisvahend nõudepesumasinal otsa. Oli hea teada saada, et me nõude puhtaks saamiseks hapet kasutame. Ega see silt kanistril siis ei takistanud teda ühest kanistrist seda vedelikku teise valamast, nii et kogu ilm seda täis



Muidu oli eile vaikne. David ennustas vaikset nädalavahetust, ma ei tea, milline brainiac seda veel eeldab, kui jõulud varsti ukse ees ja iga jumala päev leidub tuhandeid, kellel oi-oi hunnik kinke ostmata. Laupäeval oli meid üks inimene tavapärasest vähem ning juhtumisi oli see kõige rahvarohkem laupäev üldse. David on veel korduvalt pange pannud. Paulilt kuultsin uskumatuid asju, hakkasin mõtlema kogu nende jamade peale, ja tundub nagu David tahaks meist kõigist lahti saada. Anyhoo, kutsuti mind eile ka kudumisõhtutele, sest ma suutsin suu vahelt paotada, et ma oma silmaga varem meest kudumas näinud pole, sest seda ma NÄGIN! Ja kui mul oli aeg sulgema hakata, siis see kudumisvestlus ei tahtnud kuidagi otsa lõppeta, oh well. Peale tööd kõndisin koju, vaatasin kogemata võõrale onule otsa, kes kohe huilgama hakkas. Mulle reedel karjuti, et ma fuck offiksin, sest ma vaatasin ühele chavile otsa, kes mult selle peale suitsu nuruma hakkas ning ma tast välja ei teinud. Moraal, ära vaata tänaval kellelegi otsa.
Täna vaba päev ja nagu tellitult tuli taevast alla no niiiii palju lund, et bussiliiklust on täiesti null ja ma ei saagi minna kooli lennupileteid välja printima. Passin siin oma koopas ja mõtlen sekkaritesse minna, ma ei tea täpselt, mida otsima, a võiks ju minna.
Või siis nautida, kuidas mulle tuleb järjekordne kõne mu telefoni operaatorilt, et tšekkida, kuidas ma teenusega rahul olen ja jäädagi tšättima muga, mis mingit moodi tema tööd ei puudutagi. Uuris ja puuris mu eluolu, eriti Eestit, lõpuks arvas ta heaks ka kunagi Eesti üle kaeda. Andku minna! jumala naljakas oli, ma naersin võimalikult märkamatult. Need efektiivsust ahnitsevad inimesed ju salvestavad telefonikõnesid, fakkk ma oleks pidanud ka oma telefoniga salvestama

tali tuli vol 2

Nähes selle ilusa ja ägeda lume tagajärgi, siis võib järeldada, et inimestele see ilm väga ei meeldi. Ja ma ei pane pahaks. Süüdistan kõiges valitsust. No igal aastal tuleb mingil määral siin lumi maha ja ikka ei käi mõistuses klõps, et peaks vist ka sellisteks ilmastikeoludeks valmistuma. Iga kord sama seis-rongid ei sõida, bussid ei sõida, lennujaamad kinni, poed kinni, sest teed on kinni, autod on kraavides, eksamekid tühistatakse, üleüldse kõike tühistatakse, keegi ülesmäge sõita ei saa. Näha on jah seda pingutust inimestelt, kes siin tänavate ohutuse eest vastutavad. Üks vana naisterahvas libastus poe ukse ees, ma mõtlesin algul, et ta murdis raudselt 7 ribi. Aitasin ta püsti, õnneks oli tal lihtsalt kerge ehmatus. Raadios oli parim soovitus see, et inimesed oma kodudes püsiks. No jumal küll nagu elusuurim looduskatastroof oleks käes! Ja inimesed ei saa midagi parata ka sinna, riik ei saa lumega hakkama, no mis teha. Kurb lihtsalt.
On the other note, sain endale uued saapad, millel on vahelduseks talla all ka kerge muster, sest mu enda elugi on korduvalt siin jalgsi liikudes ohus olnud. Tegin oma telefoni ka lukust lahti, et seda uhkusega ikka Eesti numbriga ka kasutada saaks. Karita tuleb ööseks siia, tal vaja hommikul vara tööle minna ning linnakust ei saaks ta mingi nipiga nii vara linna. Nii et ma pean koristamise käsile võtma

tali tuli

ohooo

Olles ärgates üpriski heas tujus, sest vastupidi eilsele ööle, sain ma täna korralikult magada. Ärkasin veel varem, kui plaanisin, hea-saab midagi enne tööd ehk tethud ka. Ainult, et nüüd olen ma nii lummatud, sest kardinat eest võttes avastasin ma akna peal mingi olluse, see on lumi!! algul mõtlesin küll, et no misasi see on, tegin siis akna lahti, et midagi välja näha, lumi on lihtsalt kõikjal! ma tegin pilti ka, ja kui tööle lähen, teen teepeal veel. See ei ole küll suur asi uhkustada, sest Eestis kuuldatavasti on umbes 4865 korda rohkem lund, a ma mul nii hea meel lund näha enne, kui kodumaa pinnale jõuan. meeeeeeldib.
Religiooni essee sain ma valmis, läks teine ilma suurte peavaludeta. Esmaspäeval on salapärane eksam kahe filmi peale, ning meil pole õrna aimugi, mida täpsemalt me oma essees arutama peame, halleluuja noh.
No igal juhul, kõik on nii hästi praegu ja jõulutunne on igatahes olemas

excitement

Homme lülitatakse Stirlingus jõulutuled sisse, ma olen nii põnevil! Võib-olla pigem selle-pärast, et mu boss rõhutas umbes nelisada viiskümmend kolm korda, KUI kiire päev homne olema saab tööl. Ja ma tahaks näha seda. Ma olen viimasel ajal ainult nädalavahetuseti töödanud, mis vanasti oleks minu silmis surm olnud, eriti nüüd sel jõuluhullluse ajal. Aga ei, kõik on norm, mu närvid on vist üles öelnud juba, sest miski ei ärrita mind seal enam. Isegi, kui ma taipan, et ooooooot see olukord on ületanud kõik normaalsuse piirid, ja ma näen, et teistel on ka sügavalt pohhui. Hahah, jõuluaeg on rahuaeg ju, in my ass! Ma siin mõtlesin vahepeal, et sõda on lahti. Kõik hakkasid omavahel tülitsema korteris ja mingi õiendamine käis kogu aeg. Kõige suurem pahandusekott on olnud elekter. Ja Xbox, mida osad siin hommikust-hommikuni mängivad.
Lisaks ootan ma, et me oma kuuse kohvikusse saaks. Siis ma lähen sinna spetsiaalselt seda ehtima. See juhtub alles 1. detsembril, nii et seda on lubatud oodata.
Ülekõige ootan ma, et mul õppimistuhin peale tuleks, sest mul siin virn raamatuid, mis vajab lugemist, et oma esseega kaugemale, kui sissejuhatus, saaks jõutud.
ja oh my god, Eestis on 1521 saart, ma omast arust uljalt pakkusin 532. Ja seda nimekirja vaadates tulevad tõepoolest tuttavaid nimesid kuskil 7...
ja kas keegi oskab kõik jõuluvana põhjapõtrade nimesid loetleda, ma avastasin, et kõik teavad ainult Rudolfit

Pikem jutt lühemalt

Mihkel käis külas, sellest ka vähene kirjapanek. Eile läks ta kodupoole teele. Aeg vaid talle pühendatud. okei tegelt käisin ikka tööl ka, aga kooli küll ei jõua kunagi. Neljapäeval oli Aleksandra sünna, sain külma ja nüüd põen siin teki all nii tihti kui saab. Eile võtsin viimse jõu kokku, et minna Dumyati mäele, kus oli taaskord ja nagu alati, väga võrratu. Välja arvatud need miljon korda, kui ma äärepealt ninali mutta oleks lennanud. Ja see koht oleks võinud ka olemata olla, kui me ei leidnud muud viisi jõe ületamiseks, kui ületada kahte kallast ühendav ümber kukkunud puu 5 meetri kõrgusel, kui 10 meetri kaugusel oli madal vesi mõne kiviga. See oleks mu elu vähem ohtu seadnud ning mille me tagasiteel leidsime. Vaatame Kenny vs Spennyt vahet pidamata, kust need ajuhiiglased tulnud on maisaaaa aru lihtsalt.
Tutvustasin Mihklile ka võrratut ning suursugust klubielu, seda muidugi jutumärkides, aga talle isegi meeldis väga. Veetsime aega ka baila mängu mängides, ühel õhtul moodustus ka pokkeriõhtu. Don't team up with Mihkel!! või siis tehke seda, kui mängida ei viitsi aga võidujanu suur. Siin on tähtsuselt väga tähtis päev nimega Guy Fawkes Day, selle auks käisime ilutulestikku vaatamas lossi eest, mida lasti Bridge of Allanis. Nii kõrgelt ja kaugelt tundus see üsna armetu, see-eest ei jäänud kellelgi märkamata lõke, mis nägi välja nagu keegi tahaks tervet linna maha põletada. Laupäeval ahvisime me oma naabreid ning tegime ka enda aeda pappkastidest ning Cory cd riiulist lõkke, kust ei puudunud ka Gavini tossud. Jumala äge oli, aga nüüd väga ilus pole enam õue vaadata, sest keset muru on keegi põletanud suure augu.........ups
Mihkli esimestel õhtutel käisime läbi pubid, kus ma ise varem käinud polnud, jah neid oli palju! Siis avastasime Stirlingut, sai käidud ka Edinburghis, tähtsuselt äääärmiselt tähtis BURGERKING sai ka ära külastatud, sest me ei leidnud seda lihtsalt Stirlingu lähistelt üles. St. Andrews oli ka vägev, hästihästi ilus. Halloween oli tagasihoidlik, ma pidasin seda valel päeval, õigel päeval otsustas Gavin olla mingi zombi/kummituse sarnane olevus. Võttis mu punase küünelaki, mida ta tahtis oma valgele särgile määrida. Tulemus oli see, et kui ma kööki läksin, siis leidsin ma sealt küünelakise põranda ja kogu ülejäänud mööbli, kuidas ta suutis seda korraldada, go figure..
Tescol on viimasel ajal väga ahvatlevalt soodsad hinnad õllele ja rämpstoidule ja nüüd, kus ma oma toitu pean jälle ise tegema, siis ma nüüd küll ajan kuu aega aint riisi näost sisse mul on tunne.
Ma olen kuu aja pärast kodus, piipõl. ja ma maandun TALLINNAS! mitte Riias, looooove it

I love it when a plan comes together!

Halleluuja raffas, ma saingi läpaka tagasi parandatult ning mu venna kaval plaan läks läbi. 150 naela asemel maksin ma lõpuks 60 naela. In your face PC World! Kui enne olid mul kindlat plaanid päevakavas minna peale tööpäevi kooli arvutiklassi tundideks ja tundideks passima, et oma esseedega midagi ette võtta, siis nüüd kodus olles ja netis surfates seda eriti pole juhtunud. Ma teadsin, et nii läheb!
Anyhoo, mul vaheaeg, jaa-käin ülikoolis. Olen kõriauguni töödanud, viimsed tunnid täna oli viimne piisk. Vähemalt on 3 päeva vaba, ja ühes nendest jõub Miku siia, aikaramba. Saan oma vaeseid jalgu puhata.
Aa ja Matt võttis lõpuks ühendust ning saime kokku täna. See tähendas muidugi hunnikuteviisi toitu, mille tõttu ma nüüd piinlen. Pikali ka olla ei saa, ikka hakkab pistma. Aga mul oli teda nii hea meel näha, kohe päriselt. Ta lubas, et leiab nüüd oma sõpradele rohkem aega.
Ma saan täitsa äraelatavalt palka ja mõtlen, et milllleks mulle järjekordne laen. Jätan selle järgmiseks aastaks, sest tundub, et seda mul vaja ei lähe. Suvel lähen nagunii veel Norrasse tööle, kus ma saan roppu moodi papppppiii.
Tagatipuks on Dexteri viies hooaeg netis osaliselt, ma niiii vaatan neid juba. Kõik on kõige ideaalsemas korras, nii väga meeldib! Ja ma ostsin 3 naela eest laualambi, mida ma öökapi peal kasutan, nüüd saan ma uhkusega öelda, et mul on nii hubane ja mõnus koobas(kui see vaid hommikuti...ja üleüldse kogu aeg jääkülm poleks...nii elektrikokkuhoiu mõttes)

n2rvihaige

Ma v6in pingelises olukorras jumala h2sti toime tulla, v2hemalt oma arvates, aga no kui ma n2en seda prantslast, kes oma poega mulle sokutada yritas siis ma kaotan enesevalitsuse lihtsalt! Ma t6esti lootsin, et nad on siit maalt jalga lasknud suve jooksul, aga t2na selgus, et siiski mitte. Anne muidugi ytles mulle selle n2dala alguses, et eiei nad ikka k2ivad meil kohvikus ning t2na oli see p2ev, mil ma lakkasin lootmast, et neid siin enam pole. Ma hakkan kohe lihtsalt n2rveerima ja pabistama, ise ka ei saa aru, mille yle. Nyyd ma ei saa seda peast ka visata, sest nad nyyd ju teavad, et ma seal ikka t88tan ja hakkavad, ma kujutan ette, et iga jumala p2ev seal yle tsekkimas.
Mul meenus mu fubar'i seikluse algus, kui turva mult ukse peal dokumenti kysis. Ta oli nagu k6ik ylej22nud, selline k6va tegija, kes pool 88d inimj2rjekorda teenindab ja id'sid kontrollib. N2hes, et ma eestist olen, l2ks tyybil kohe n2gu naerule, kutsus ligi oma kolleegi ja palus mul 8elda, kuidas twelve months eesti keeles on. No ma siis ytlesin, neil oli kohe l6bu oi kui laialt! Elusees pole n2inud, et nendel meestel positiivseid emotsioone ka jagub.
T88l yks klient suutis endal veidi margi maha teha ja ma olin nii 6nnelik, et leidub veel selliseid, kellel vahel ka k6ige lihtsamate asjade puhul nupp ei noki. Kysis, et kuidas lossini(teadup2rast on Stirling ehitatud m2e n6lvale ning loss selle k6ige tipus) j6uda ning n2itas mull oma kaarti ja lisas, et nad on aina ringiratast tatsanud(millest ma aru ei saa, k6nni aina ylesm2ge!!). Ma siis voltisin ta kaardi lahti, et m2etipus olevat lossi talle n2idata ja ma ei j6udnud s6nagi 8elda, kui ta juba n2ost yleni punaseks l2ks ja suurt h2bi tundis, sest ta ei taibanud lihtsalt kaarti yleni lahti teha! no on taibu...

T2itsa haige, m6tlesin ma, et ma eales syrrealismiga tegelema ei pea, ERITI p2rast kirjanduse tunde kooli ajal, aga v6ta n2pust. Ikka tuleb ta ringiga mu ellu tagasi mind kimbutama. Esiteks, kui ma poleks Salvador Dali'd googeldanud(m2letasin ta nime kunstitundidest) arvaks ma siiani, et tegemist on k6ige piinatuma hingega maailmas ning kes suudab mingeid kesiseid ja mittemidagiytlevaid filme toota, nagu fakkkk. Ma ytleks, et vaadake L'age D'or, aga samas ega sellest targemaks ei saa ning lollimaks ka ei j22, pahviks ei l88 ja m6te sellel vaimusynnitisel hiljem ei peatu ka. Aga mina n2ed, pean seda tunnis analyysima ning mitte t6estama, et tegemist on huumoriga, vaid huumori kohta n2iteid tooma, mida pealtn2ha pole yhestki otsast yldse n2ha. No jeeeee inimesed aastal 1930 otsisid maad, et Rooma impeerium rajada, naeran nyyd pool elu selle yle. Sjuuke ajukepp ja vaevalt, et inimesed, kes mind tulevikus palkama hakkavad, mind selle eest tunnustavad, kurbus tuleb peale ma ytlen. Ma n2iteks n2gin unes valge kaheksajala-peaga meest, kes 6ppis laua taga ning kandis ylikonda ning uhkeid kingi, ma ikka peaks sellest yhe k6va filmi tegema.
R22kides elu helgemast poolest, siis saatsin l2paka eile parandusse ning ma siiralt loodan, et mu venna salakaval pettusplaan l2bi l2heb ja need arvutigeeniused seal kuskil inglisemaal arvavad, et nad ise mu ekraani katki tegid. Ostsin ka uue telefoni, mis on ypris uhke olemisega, hea et netti saan korralikult vahepeal, see v6imaldab mul isegi mingil m22ral 6ppetykke teha. Veel parem uudis on see, et Karin tuleb esmasp2val mulle uuuuuuesti kylla, oi kui tore! Muidugi sellega kaasneb ka see veetlev osa, et ma pean siva esseedega algust tegema ja need ka soovitavalt varsti l6petama, sest Miku ju meil tuleb ka kylla mulle ja seda ysna pikaks ajaks! Siis ma tahan minna P6hja-Sotimaale, sest k2ivad k6lakad, et seal on megailus ning 2rgem unustagem Loch Nessi!
Elu tipphetked k2ivad ikka t2ie hooga, kord suuremini kord v2iksemini. Ja eriti tipp on see, et k6ik teed viivad ikka Dusk'i 88kluppi mind. ...When in Rome

dot dot dot

Täna oli Dirty Jobs Piret Edition. Puhastasin nimelt meie vannitoa ära. OOOO õudu kui rokane see oli. Ma ei tea, kuidas ma siiamaani rahuliku südamega sellises dušikabiinis pesus olen käinud. Nüüd ma pean olema köögi koristamisest aastaks prii! Mite, et ma seda veel kordagi koristanud oleks, sest ma kunagi lihtsalt ei tea, kust otsast pihta hakata. Ajan endal ka südame pahaks! No pärast küürimist eriti isu polnud enam ning läksin loengusse. Pathfooti hoonesse viib bussipeatuse poolt üles trepp, sest ega siis seal ükski hoone orus ei asetse, ikka küngaste yipus. Ja no selle trepi iga aste oleks nagu omaette tantsuplats. Ehitajad hindasid vist tudengite suurust üle või maitea.
Eile AirTV'ga tegime filmiklippe ning meie oma räägib siis haigusest Quatrofollowitis, mis maakeeli (loe: Ian'i vaimusünnitis) tähendab seda, et 2 inimest on sündinud nii, et neid terve elu jälitab 4 inimest, teevad debiilseid häälitsusi ning üleüldse kirjeldatud sõnaga brainless. Lõpus need 2 inimest armuvad ning kari brainlesse jooksevad nüüd juba kaheksakesi koos uue inmese sappa. Happy ending. Muidugi kaotasime me oma filmist esimesed 2 minutit nii et me pidime loo hoopis teiseks muutma, oh well.
Järan oma emme saadetud halvaad ja tunnen elust mõnu. Ta saatis veel enda keedetud õunamoosi, mett, marineeritud seeni ning kalevi šoksi! Mida võiks hing veel tahta!
Ja lõpuks sain alles nüüd oma tasuta sõnumid ning ka tasuta interneti oma telefonile, my day of lucky!

jällegen

Just nagu ma ei suuda enam situatsiooni enam õigesti hinnata ja vastavas keeles kõneleda inimestega, on mulle Inception nii pähe hakanud, et hakkasin oma teooriaid leiutama. Oleks ju hirmus, kui iga öö näeksid unes eelmise öö june järge. Siis lõpuks ei teaks, kumb on reaalsus, kumb mitte.
Reaalsustajust rääkides, siis ma poleks nagu Stirlingust pikemaks ajaks üldse ära läinud. Karitaga sattusime üks õhtu tänavatele, kuhu ma veel sattunud pole kordagi, temast rääkimata. Tekkis nii erineva koha tunne, mis on hea, sest pikema aja vältel on Stirlingul vähe midagi uut pakkuda. Elu jookseb siin nii oma vaikset viisi ja see tundub nii õige koht. Ma ikka raskesti rahul endaga. Kõik on nii paika loksunud, isegi see tüüpiline Šoti ilm, millest ma elu aeg olen ainult halba kuulnud, lõpuks ilmutab end. Juba jutu järgi tegelt terve suvi ja võin seda kinnitada siin veedetud aja põhjal. Tavaliselt, kui on nii vihmane, siis kaasneb mingi rõve lõpmatu sopp ja muda ja nahhaalsed autojuhid, kes jalakäiate ja põhjatute veelompidega ei arvesta, siis siin selliseid asju pole! Lihtsalt vihm. Ja no külm on.
haha ma jõudsin täna reedestele filmivaatamistele ilma igasuguste järelnähtudeta! Ja mul on siiralt hea meel, sest väga hea film oli- The Piano. Kohe väga hea. Nii hea on ennast uhkeks teha nii lihtsa vaevaga. Ja no isssand, kuidas ma naudin oma meedia seminare, me õps on nii asjasse pühendunud ja nii innu ning kirega räägib, kohe näha, et mees teab, mis mees räägib! Mitte nagu European Cinemas, kus sa peaksid ammutama mingit teadmisi, kui filmi kohta on fakt "This is considered to be the first science-fiction film and the first parody of science -fiction" ja ainuke, mida õpetaja suust kuuleb, on "this confuses me too...so...." noooo selge, üsna entertaining kohati

we oughtta sustain normality now

Kuttidel sai weed otsa, siis ei jäänud muud üle, kui natuke aega reaalsuses vireleda.haha. Mul pole väga tihti igav, nüüd on mul igav ja kirjutan oma seikkadest.Omad võlud sel igapäevasel koolil ja ei ma nurisegi, sest see oleks paljude eesti tudengite suhtes väga ebaaus. Koolis passin palju ja isegi õpin! Istun nii tublisti raamatukogus ja loen, kusjuures väga huvitavaid tekste. Eelmine aasta oli nagu igavus kuubis võrreldes selle semestriga. Õpingute raames vaatame isegi kinos filme nüüd. Esimene reede ma sinna ei jõudnud tolle poola viina pärast, see reede vägagi jõudsin, aga vaevaliselt ja ütleme nii, et ma jäin kuskil 20 korda magama, kuigi väga actionit täis film oli, mürtsu ja märulit jagus seal, a ma nagu nott. Neljapäeval läksime klubisse, kuhu ma varem veel sattunud pole. Ma kandsin ühe tundmatu tüdruku no VÄHEMALT 15cm kontsi, tekkis veits koljati tunne arvestades mu tavapärast ülevaadet rahvamassile. Ma ütlen, kui te tahate võimalikult palju araablastest sõpse või siis niisama, et iga jorss end sulle külge poogiks, siis minge sinna!
Eelmine teisipäev oli suur ja uhke plaan minna transmissionile, aga kui passida Studios-ülikoolibaaris liiga kaua ja karaoket kaasa üürata, siis juhtub see, et transmissionil jäävad bändid kuulmata ja nägemata. Ja pileti eest makstes keegi ju seda meile ei võinud öelda, et pillid ammu koos. Läksime aga rõõmsalt alla korrusele ja diskotasime. Ja siis hakkas kergelt koitma, et keegi enam ei esine, kui mingi tüüp laval juhtmeid kokku keris.
Parim pubi Whistlebinkies on uute omanike käe all nii nõmedaks jänkide pesaks tehtud, et no ei taha minna enam sinna.
Aiijjaa me käisime 2 naela eest Inceptionit vaatamas, nähtavasti tegi müüa apsaka, a no oma viga! Jumala äge film oli, tahaks uuesti näha. Mu tuba võttis taaskord uue ilme, panin asju seintele NING Corry õpetas, kuidas radikas tööle käib, mis käivitus oma 7 tundi ja ma öösel ärkasin suure kuumuse peale. Ega väljalülitamine ka ei aidanud, siiamaani huugab see. Täna tagasiteel koolist linna tekkis koduigatsus, see buss oleks võind otse Mõikku sõita...aga ei see tunne möödus, sest ma taipasin et ma olen ju ometigi ŠOTIMAAL! ja see on äge
Korteris on lood normaalsed, väljaarvatud see lakkamatu laga köögis, mida koristab ainult Laura. Pesu pestes väriseb trummeldamise ajal terve maja. Esimene kord mind jas lausa itsitama.
(ma illustreeriks pooli lauseid piltidega, aga mu arvuti hetkel ei võimalda seda)

Corry juba tund aega tinistab oma kitarri, mis peab ilmtingimata olema võimendiga ühendatud. Ma tahaksin öelda, et vähemalt teeb oma eluga midagi, mitte ei pane narkotsi kuskil nurga taga, aga nähtavasti ta teeb allkorrusel praegu mõlemat kooraga, nii et tema puhul see ei kehti. Hea, et täna eilne pole, sest siis poleks ma tema loovust küll välja kannatanud, ma ütlen, et selle põhjuseks oli neljapäevane poola viin! Oo õudu, kõik peaksid oma elu jooksul selle ära proovima, et siis teada saada, KUI suure kaarega sellest viinast peaks mööda kõndima. Seda und mul ikka jagus ka veel täna ööseks. Kl 3 sadasid poisid sisse, ärkasin itsitamise ja tulede vilkumise peale, nad lõbustasid end lülititega. Vähemalt hea vaheldus öistele tuletõrjealarmidele, nad on ikka öösiti väga näljased JA hajameelsed.
Mul on va kotkasilmad, treenisin neid piisavalt, et oma tumeda ekraaniga toime tulla. Kuigi väga tervislik see vist pole. Oma töö olen ma tagasi saanud ja omaniku sõnul on tal hea meel, et ma tagasi olen.
Lõpuks jõudsin oma toa posterdamiseni, pole varem mahti olnud ja pean tõdema, et see maht hakkab juba üle minema, aga ei tohi ju pooleli jätttta. Ja ma lõpuks olin nii osav, et 10 naelase top-up'iga saan 300 tasuta sõnumit saata, nii et kes vähegi UK'sse satub, smsige mulle terviseks ja ma pommitan teid sõnumitega! Või veel parem, tulge külla, mu kutse on alati jõus:)

Nagu mu oma reisip2evik

Reis Londonisse sujus ilma viperusteta nii yllatav kui see ka pole! Ainult Riia lennujaamas tekkis tunne, et tahaks aint koju tagasi!! Aga mu tuju t6usis m2rgatavalt, kui ma lennukis akna alla istuma sain ning veelgi enam, kui Norras maanduma hakkasime, see oli lihtsalt nii ilus! Londonis esimene 6htu n2idati mulle kesklinna, Soho piirkonda ja ka China towni. Kogu selle aja peale ma vaevu n2gin m6nda inglast. J2rgmine p2ev j6lkusime ka Big Beni kandis, kui j2rsku vedas meid Karini boss hoonesse, kus olla kino muuseum ainult, et seda pole seal enam 11 aastat. Hyde parkis k2isime, tahtsin ilgelt ka Notting Hilli n2ha, salamisi lootes, et ma selle Hugh Granti raamatupoodi ka n2en. Silma ta ei hakanud igal juhul. 6hta viidi mind kuskile, kus m2ngisid vanakesed v2ga vinget ja hoogsat jazzi, mille saatel osad doupi all noormehed lausa h6ljusid. Neil kulus gig'i ajalp2ris palju vett. Heidit n2gin ka nii ta t88juures kui ka kohvikus k2isime, Karin lubas,et sellest saab tema kvaliteetaja pleiss. Ylej22nud aja veetsingi ma kas Karru kohvikus passides v6i juues, seal on megatore v.a. need ylepulbitsevad tunded omanike vastu, see on ikka kino kui l2bi k6igi n2rvid 6htuks on.
Kohtasin palju toredaid inimesi, k6iki tahan kindlasti oma elu jooksul veel n2ha. Viimane 6htu viidi mind bluesi puppi, kus m2ngiti kyll k6ike muud kui bluesi, aga oi kuis ma jalga keerutasin! Ja ega ka seal ei puudunud vaatepildilt antsu v6i jumal teab mille m6ju all naised, kes hirmsasti yritasid muljet j2tta. M2rkamata nad kindlasti ei j22nud, a ma hea meelega kustutaks selle m2lust, mida ma seal n2gin neid tegemas.
Londonist sain bussiga 9h Glasgowsse, aeg eriti ei lennanud, aga v2hemalt shotimaale j6udes oli vaade aknast h2sti ilus. Eile n2gin Aleksandrat ja k2isime ylikoolibaaris. Nyyd j6uan ma selleni, et mu l2paka ekraanivalgustus on l2bi, mis on taas j2rjekordne 6nnistus ja lausa lust olla ilma arvutita ja passida arvutiklassis ylikoolis, seda enam et ma ju siinsamas yhikas enam ei ela. Homme l2hen kaen palju plekib parandus. T88koht on mul olemas, siitsealt tuleb kokku hoida, mis ma yltesin-tere turbonuudel!
Update lyhidalt tehtud, ma ei viitsi pooli asju kirjutada, l2hen hoian raha kokku ja jalutan linna tagasi, et siis syya ja Siljega kokku saada, 6hta n2htavasti pidu

nurin

Jumalast huvitav, kuidas inimene, kellel pole päevad läbi nagunii sittagi teha, sest Stirling on hetkel täielik ghost town, lubas mu eest paar sõna mu üüri teemal kosta, KUI tal see meeles on. Jesus fakk, ma pole veel sinna jõudnudki ega reaalselt inimesi veel kohanudki, kui mul selleks enam mingit tahtmistki pole. God have mercy noh. Või äkki...ma eksin. Kaks ja pool meest võib müstilisel kombel terve su aja röövida ja ise sellest arugi ei saa ja teades seda inimest, siis sina võid ta ebaloogikast läbi närida, ega tema siis seda tunnista. Õnn on nii mu õuel iga kord, kui tema peale vaja loota. Teine inimene, kelle poole ma esialgselt pöördusin suudab alati päevast-päevast-päeva nii üüberkivis olla, et ta kindlasti praeguseks hetkeks ei saaks arugi, kes ma selline olen. Ja see, et ma muidugi suurele hulgale elusuuruse teene teen ja lasen mingil lambil jorsil enda toas ööbida nädal aega, ei ole muidugi oluline, ei abi pole vaja kordki osutada, kui ma seda küsin, go fuck yourselves, no ausalt.
Veel huvitavam on see, et vähe sellest et see ilm ja säänne torm just tuju ei kergita, paneb ta veel nii näkku, et hotellihoone uksekaardid ei tööta ning tihti kasutuses olev uks, mis lukust lahti on, lihtsalt ei tule ka kõige parema tahtmise juures lahti ja tagatipuks tekitab see inimestel nõdrameelsusmomente nii et ma lähen hullllluks peast.

Unistused suured

Ma juba niivõrd väga ootan Šotimaad! Veelgi enam Kariniga le Londonis peo panemist, või siis mingis hullusehoos semitardilt turistima hakkamist. Ma tahan näha oma sõpru, korterikaaslasi, linnakut, linna, oma tagaaeda, tahan tollesse armsasse voodisse, kuhu ma saan 2x2m teki alla ära uppuda. Tahan, et kõik oleks mul mitte enam kui 5 minuti ulatuses, et ma tänavat saaksin ületada vaadates ennekõike paremale, nagu minu jaoks tegelikult õige on. Ma tahan oma tööd tagasi, mis tähendab 90% leti taga sudoku lahendamist, aga vähemalt on mul ärkveloleku ning unerütm siis taas paigas. Ma tahan õppida! Kuigi raudnael, et sinna jõudes pean ma veel kõrgemaid vägesid appi paluma, et kahenädalane freshers ka veel üle elada! Oijummmmel
Jumala imelik on minna ära ja teada täpselt, mis sind ees ootab. Ma mõtlen, et kogu keskkond ja übritsev on ammu teada. Samas on sees selline kõige suure ja huvitava uue alguse õhin kah mul. RAD!
Ma olen küündinud tasemeni, kus ma isegi tööl olles suudan sisse magada, ma ju ütlesin, et tekiga hakkab liiga mugav ja siis on kellad!
Mu aja planeerimine on nii epic, vot nii epic, et mul 1 vaba päev töölt ning kuna elu vajab Eesti pinnal viimset elamist enne minekut, siis pööran ma endiselt unele vähe tähelepanu, aga see on jumala ok

P to the I to the R to the E to the T

Mõnikord on mu enda nimigi mulle meeltlahutav. Ja ka üllatav, kui väljamaalased esimese korraga hääldusega üsna täppi panevad, olles ise aukartustäratavas joobeastmes. Või, kui üks prantslane ütles, et see kõlab nagu väikse tüdruku nimi, kes iialgi suureks ei kasva. Endal selline Deniro'lik ülevalt alla vaatlev pilk mu üle. Küsis, kelleks ma suureks saades tahan saada. Selle jutu peale oleks ma juba tahtnud öelda "näita mõmmi peal, kust see kuri onu sind katsus."
Täna öine töö oli väga lõbus, hunnik inglasi ööbis meil ja viimased pidulised jäid juttu puhuma, oi kus nad olid vaimustuses sõbralikust ja abivalmist teenindusest! Ja uudishimu mu liigse tähelepanu üle Šotimaal, no kuidas seda ikka kommenteerida.
Ja mul on tunne, et ma teen tuppa lõkke varsti, vot nii marujahe on siin

Elupäevad ja nende mitte elamine

Pole ma veel kordagi TERVET päeva maha maganud. Aga oli too Marianni soolaleivapeo ja klubijärgne päev. Lisaks olin ma pärast tööd vaid 4h maganud. Ja ma imestasin, kust mul see uni tuli. Võibla oli ka asi selles et ma kell 1pm otsustasin peale võtta, et pohmellivaba olek oleks, aga see üldse ei mõiganud seekord, hullemaks läks raisk. Pealekauba suutsin ma topsitäie veini igalepoole põrandale, voodisse, juhtmetele, laadijatele ja telefonile peale ajada. Une vahelduseks toodi mulle toitu voodisse, family guy saatel uinusin ma uuesti...ja uuesti, ja uuesti. Siis sunniti mind end suurde tuppa vedama telekat vaatama, ainult et ma jäin magama. Siis tehti uuesti süüa, seekord läksin ise järgi sellele kööki. Mul oleks nigu üks päev täitsa vahele jäänud. Mitte et see mulle õppetunni annaks igat päeva täiel rinnal võtma. Ja juba reede. Jubajälle töö. Ja nii see eluke veereb kuni 7nda septembrini, sest on pidu aeg Londonis ning pärast seda aeg pühitseda sisse Stirlingus uus õppeaasta. aikaramba
Ma üritasin ühe tudengi Austraaliast ära ehmatada jutuga, et väljas on faking külm. Sellest polnud vist väga tolku, sest ta just tuli talvest. Aga siis oli mul nipp varuks öelda it might be raining soon...OR snowing, ja ma ei imestaks

Rahul ja siis mitte

Ma olen üheaegselt jõudnud sinnamaani, kus ma mitte midagi ei muudaks, teisalt on miskit ikkagi, mis nii hinge riivab. Õnnelikuna kas või teeks oma topelt ja ka öiseid vahetusi. Võin üle elada ka pidevalt kõhedasse ja inimtühja koju mineku pärast tööd. (Võileibadest toitumist ma naudin, sest varsi on TERE TURBONUUDEL 3 korda päevas.) Siiski mul on hea meel olla põnevil uue õppeaasta pärast. Uued inimesed, uued kohad, tegemised, naljad. Ma olen õnnelik, et ma ei pea nii maailmakurb olema varsti kättesaabuva jalgalaskmise pärast. Või kas on nii? Ja ma ei tea. Ma tean, mis ma tahan. Väga selgesõnaliselt. AGA, kui seda õõnestatakse, siis ma lähen peast lolliks lihtsalt! Aga ikkagi on the bright side, esiteks suve lõpp tuleb nii tore! JA oi milline kõva aasta sellest tuleb! Mu suured paljutõotavad lootuseponnistused on vilja kandnud, ma sain teada, et Stirlingusse läheb sellest aastast üks Eesti tsikk, kes antud juhul ka eesti keelt kõneleb. Ta sai mu kontaktid ja nähtavasti suhtleme end surnuks. JA üleüldse, pange vaim valmis, varsti ilmuvad kõikjale pildid sügissillerduses Šotimaast!mwhaahaa (tegelt selleks on vist liiga vara)

tagassi

Olles Mütofestilt tagasi, võin ma tõdeda, et pohmeluse korral on hea idee peale juua, kuid pikemas perspektiivis hakkab see endalegi närvidele. Ja ei mõju väljanägemisele ega mainele hästi. Aga põhiline, et hea hakkas. Hästi tore oli, tryzna jõudis küll 8 tunnise hilinemisega, aga nad ikkagi tulid! Nendega oli nii tore ja teisiti ei saakski. Sain nende käest ka luust tehtud vile meeneks. Nad ei laulnudki omapoolset põdralaulu varianti meile. Ja saime uue poolakast šotimaa fänni sõpsi, kes elas kunagi highlandsides suht keset üksindust. Hea meel oli kõiki jälle näha. Sain ka vene keelt palju Denisi peal praktiseerida, mille tõttu arvas mingi lamp tüüp, et pole mõtet mulle läheneda, kuna ma venelane. Aga see on tegelikult suur kompliment, et ta mind vene keelt RÄÄKIMAS kuulis, pigem oli see vene keele purssimine koos vahelduvate inglise keelsete sõnadega.
Muidugi täna korkisime Mihkliga ühe õlle lahti, kuna me leppisime kokku, et joome viimase Tšehhi õlle koos ära. Enne tööd oli see halb tegu, uimaseks tegi teine. Homme on mul üllatavalt vaba päev, saab mõnegi öö kodus magades veeta.

sedasi

Mõtlesin mina, et elusees ma töökaaslastele teeneid ei tee, sest oli mul ühte vaja, kedagi asendama mind ööseks hotelli, kuna ma heas usus vana jogurtit sõin ning sellest paha hakkas. Keegi mulle vastu ei olnud nõus tulema, ainult Essi, kellele ma elulõpuni tänulik olen. Ometigi olen ma taas tööl, päeval, mil ma õndsat und oma voodis võiks võtta. Põhjuseks on mu oma lohakus, ma suutsin osta vale lennupileti! Ja nüüd ei anna mulle asi enne rahu, kui ma selle rahasumma tagasi olen suutnud teenida. Ai ma olin vihane enda peale! Aga teistelt töötundide näppamine tundus kohe mugav ja hea lahendus. Omad vitsad muidugi peksavad. Mu peale karjus täna lätlasest paks bussijuht, omast arust suuremat sorti vürst ning kõneles ta vaid vene keeles, mida mina oma õnnetuseks hästi ei oska. Enda lohutuseks ütlen, et ega ma suurt midagi nagunii aru ei saanud. Väitis, et tal reserveering, närvitses ja lõugas, tagasitulles selgus, et oioioi vale hotell! Evelin oli see taaskord, kes mu välja päästis sellest õudusest, abistasime veel vürstihärrat ja too marssis ilma tänamata või vabandamata lihtsalt uksest välja. Õuduste õudus lihtsalt. A tuju tegid heaks itaallased, tõid meile ilusad roosad roosid. Ja mida enam ma Mütole mõtlen, seda parem hakkab, ma juba oooootan!
Lisaks otsustasin ma Karinile Londonni külla minna, ma ootan ilget poputamist, sest kuuldu järgi mind väga oodatakse sinna.
Ja seda ka, et kui juhtumisi vaja kellelgi Oslo-London lennata 7. september kell 6:50, siis võtke aga ühendust, mul pilku olemas

Suure tuhinaga sain enne reisi endale uhke npnk tudengi pangakaardi. Eile välja käies pööras Evelin tähelepanu, mis mu kaardile kirjutatud on. Selle kohaselt käiks ma nagu RSA Music and Drama ülikoolis, mis asuks siis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ma nüüd ei tea, kust kohast nad selle veel võtsid.
Meanwhile, sisendan endale positiivset ellusuhtumist, sest muidu oleks ma ammu juba peast hall. Ja kui asjad vähem korda läheksid, oleks palju lihtsam elada, aga tekib nõnda tõpralik enesetunne, mis ei lase jällegi elada. Lahendusi otsides tundub ka üks hullem kui teine ja ma ütlen, mitte midagi tehes on vägavi võimalik probleemi süvendada.
AGA olgu tänatud oo taevane õnn, et on olemas võimalus tunda väikestest asjadest rõõmu. Stasil käisime külas, kellega oli tore juttu puhuda ja oma longavat vene keelt praktiseerida. Nädalavahetusel oli päris kena klassikaaslased ka üle kaeda. Venna soolaleival käisime, õhtul kogemata nägime Gretet, kes oma vapratelt ringreisidelt lõpuks ometi tagasi on ning tantsugi vihtuda saime! Homme on grill @ Anete's, mis saab ka üks paras ports olema.
Juhheiia varsti on Müto!!!!

East or west, @ Maurice's is the best

Siiani toibun veel Austria reisist, sest oli teine väga lõbus, lahe, huvitav, väsitav jne. Me jõudsime järeldusele, et igas hotellis peaks olema oma Maurice, kes kannab hoolt, et sa kunagi tühja klaasiga istuma ei peaks rääkimata sellest, et sul klaasi polegi nina all. Mässas ja sebis seal ringi ihuüksi oma hotellikeses. Ja nii ta oli iga jumala õhtu, õhtusöögi hinna sees ning siis kulista kuis jaksad. Ainult viimane öö Poolas kujunes küll selliseks, et enam lihtsalt ei jaksa! Mul oli imelik tunne kainena magama minna. Nüüd on mul endiselt ajataju nii sassi löödud ning unerežiim ka, aga pole sellest hullu midagi. Pealegi, kui mul on valik endale asjad lihtsamaks teha, siis millegipärast kaldub alati vastupidiseks. Eile olles tööl ära istunud 17 tundi, jõudsin ma veel hommikul varakult bussi peatusesse, ise mõeldes, et liiga hea, et olla tõsi. Ja no muidugi oli-poolel teel süttis mu pea kohal lambike, mis ütles, et mul pole koduvõtmeid. Emme oli eelmine õhtu Võsule prallele läinud ning korrutas oma 10 korda, et ta hommikuks koju ei tule. Õismäele ma rändama ei viitsinud hakata, sest ma tahtsin natukenegi normaalselt magada enne, kui ma nüüd uuesti tööle tulin. Kõnekaardil oli mul 0 senti raha. Lohutasin end sellega, et mul läpakas kaasas oli ning palvetasin, et wifi läbi maja seina võtaks ning ma saaks oma (loe: Mihkli) viimse raha eest kõneaega laadida. Majani jõudes katsusin ma igaks juhuks kõik uksed läbi, mille käigus mulle meenus, et läpakas ju peaaegu tühjaks jooksnud tööjuures. Õnn mulle naeratas igal juhul, sest akut jagus ning kõneaja sain ka kätte. Kõige tipuks leidsin ma veel maja väljaspoolt pistiku. Niisiis lõbustasin ma end Family Guy'ga nii kauaks, kui mu ema jõudis...Stewie jäi katusele kinni:(. Igaljuhul, nüüd on jälle see hetk, et oma vigadest õppida. Esimest korda oli mul endal naljakas, aga olgu ma neetud, kui selline asi kordub.

Gretel on sünnipäev, palju õnne Gretele! Suured tervitused täna saabuvale Karinile! Panen siia nii endale kui ka teistele imetlemiseks mõned pildid ka üles ühel hetkel, kui ma need kätte saan, ai promiss

Naljand

Ma sain täna taaskord tõestust, milline totaalne mimm mu oma ema on. Jälgisin teda, mismoodi ta autot juhib. Ühes käes lahtine rahakott, "vabal hetkel" sealt midagi otsimas ning teise käega siis roolib, vahetab käike ning ma kujutan ette, et vajaduse korral räägiks veel telefoniga ka, endal peas selline nägu, et mis viga on nii peabki olema ma sõidan jumala hästi ja tean seda. Ehituspoes tõstis kära, sest seal polnud selle firma terrassi õli tooni, mis kodus juba on, sest ta suvatses meelde jätta selle tooni esimese tähe, mitte näiteks purgi pealsele pildile pilk heita. Nüüd ma tean, et ma järgmine kord ootan autos teda. Või ei-ma peaks just seal olema, et päris läbi sõimamiseks ei läheks. Kord juhtus ka see, küll Elioni töötajaga, sest telekal kadus pilt no just nimme siis, kui ta lemma seep hakkas, mis on juhtumisi ainus asi, mida ta nädala jooksul vaatab.
Õues süües hakkas kõrvu naabriplika kisa, mis oli tingitud sellest, et ta oma tungival soovil basseini ronis ning selle tagajärjel märjaks sai.
Tänavu pakkisin ma oma reisi jaoks asju põhimõttega- kui kahtled, võta kaasa! Pidin natuke kompromisse langetama ja jätan ühed jalanõud maha. Aga kuna nagunii üheski kohas ükski kraad alla 25 ei lange, siis on veidi kergem oma valikuid teha ning ükskord elus võib ju endale sellist asja lubada. Homme minek ehk siis pidu!

Mõtlesin, et guugeldan 'herb in Austria' ning leidsin midagi lohutavat. Quote: "Law Enforcement: Vienna police make no special efforts at arresting Marijuana users." Austria, siit ma tulen! a mitte veel, paar päeva veel aega. Mihkel läks Aegna saarele mingeid taltsutamatuid noori laagrisse valvama. Hommikuäratus oli kena ja paanikarikas, kuna me ärkasime kõvasti hiljem kui pidanuks. Sain uhke 10 000.- bemmiga koju ja tunnen, kuidas tuleb järjekordne tappev tööpäev ja -öö.

Päikse eest võib ju pageda, aga see põrguline kuumus ju toas või vilus rahu ei anna. Suuresti on nüüd tänu sellele ka mu juuksed hulga lühemad, mille üle on mul siiralt hea meel!

Nädala hoiatus-mitte suitsetada pokkeri ajal toas ning kasutada tuhatoosina veega täidetud plekkpurki. Ununemise korral rõdule võib see kuuma tõttu sulle ilusa suve kleidi peale ja näkku plahvatada

What's on your mind?

Ma olen tööl ning väsimust nagu polegi peal ent silm tahab vägisi kinni vajuda. Aga mu umbusk sellesse kohta lihtsalt ei lase mul 100 % lebosse lasta, et väike uinak teha. Nüüd oli mul valida, kas one and only fantastilist, kuid see-eest võrratut Chris Angelit vahtida või internetis ringi luusida. Kerge pettumus on küll peal. Mul on küll korduvalt tekkinud ilge tahtmine oma meelehärmi siia kõigile lugemiseks postitada, mis sest, kedagi nagu eriti ei koti, kui kõik puhta pekkis on, sest noh, vihapuhanguga tuleb ka see mina-ja-maailm seisund (ja nii mõnigi sellest enam lahti ei saagi millegipärast). Aga sellest ma tõesti aru ei saa, kui ma kuskilt avastan, et mulle tundunult minule lähedane isik ei anna endast märku, kui ta ka vahelduseks eesti suunakoodiga telefonitsi kättesaadav on ning reaalne võimalus silmast silmagi paar sõna vahetada. Või siis on issi mulle piisavalt mitu korda nii teinud, et see viimane piisk oli. Inimesed, kellega ma minimaalsel määral oma elus kokku olen puutunud, hoolivad ka rohkem noh.

Suvine update

Esmalt, mul on õnnestunud iga päev päevitada, nii ka täna. Peale mu võrratut kokkamist ja õhtusööki kolisin oma läpakaga rõdule, kuhu alles õhtuti päike paistab ja näe-võtab teine ikka veel! Ma ütlen, ma olen pruun! Aga ega see lust ja lillepidu kaua kesta, sest ma sain tööle ühte hotelli adimistraatoriks läbi Evelini, sänks Essi! Samas, ma olen öistes vahetustes, siis vutvut koju ja õue magama, aga enda mõistuse nimel ma vist seda siiski ei tee. 

Teiseks, kui ma olen juba piisavalt pruun ning piisavalt siiber öösiti tühja istuda, on aeg minna Austriamaale reisile. Tuleb üks hiiglama kultuurireis. Töökohaga ka vedas selles suhtes, et nad mulle selle reisi jutu peale ust ei näidanud. Ja kuna töö on leitud, võin ma südamerahuga alles enne semestrialgust tagasi Šotimaale imbuda, mis tähendab loomulikult septembri keskpaika.

Mitte ainult pole mul õnnestunud hoida enda toas täielikku korralagedust vaid kogul teisel korrusel, kaasaarvatud Karini toas. Ma ei saa aru, kuidas mul see õnnestus, aga mis parata, kui lohaka tudengiharjumused juurdunud on.  

Tahaks bassusse hüpata ja sinna jäädagi, kui meil see vaid oleks. Ja ma siin viskan silda, sest inglise naelte väärtus aina kasvab ning ma saan kerge vaevaga nüüd ülekandega oma augusti üüri juba ära maksta. Ülejäänud raha löön laiaks, I say

KojuKojuKoju

Esimesed hoobid on nüüd vastu võetud. Kõlab väga negatiivselt, aga tegelt ei-siiani on väga ägenz olnud. Mihkliga viimse kui minutiga siiani koos veetnud, täna oli võimalus omapäi kodus olla lõpuks. Üsna veider tunne tekkis. Scheeru andis mulle ühe õlle ka koju tungival nõudmisel. Kuna mul terve päev on suur janu olnud eilse väikse pralletamise tõttu, siis ega ma presidendi pilkule ära ei öelnud. Otsisin aktiivselt netist tööd, nüüd saabus koju emme, kes ütles et oiiiii äkki saan siiasamma kõrtsi tööle. Mu enda eelistuslistis oleks Liisiga koos töötama hakata või siis vabaõhumuusemuisse saada, või beer house'i...ja tegelikult ega ma ühegi töö üle nuriseks kui vaid saaks kuhugi. 

Better than great news

Ja ma kolisingi juba oma uude koju! Nii hea tunne on. Siin on nii äge. Ja poisid on ägedad, kellega koos hakkame elama. Nad üritasid juba frisbit mängida, aga kõikidest visetest iga vise läks maandus kõrvalaias nõgeste keskel. Sellele järgi minnes saime ka teada, et aiavärava moodi aia osa on lihtsalt sinna asetatud, ilma igasuguse kinnituseta ning teisel pool on umbes 3 meetrine kukkumine. Lahtipakkimine pole suure hooga käima läinud, sest me, eriti Laura lihtsab veedab aega mitte midagi tehes ja mööda mu tuba tatsates. Ja ma JUMALDAN oma toa akent!!! See on see katuseaken, millel on ettetõmmatav kate ja ma saan üle pika aja täiesti pimedas toas magada, isegi päevasel ajal. Vaade on ühelt pool kahele kirikule, teisele poole massiivsetele rikkurite majale ning otse ees ilus rohelus. See-eest avaneb Laura toas vaade vastasmaja telliskiviseinale. 

Käisime ka poodides, ostsin suuuuure 2x2m teki omale ja voodilinad. Õhtul ootab meid õhtusöök Cory poolt, kana, ahjukartul,mingi salatiteema ja väike vein. Poes anti talle kahe veini asemel vaid üks, sest ühel meist polnud dokumenti kaasas, üsna huvitav loogika. Enne einetamist vaja campusest läbi käia, arstil ning oma ülejäänud asjad oma ühikatoast ära tuua. Mis tähendab, et ma saan viimast korda oma jalga sinna tõsta ja siis ei ealeski enam! See tuba näeb seal sama endine kong nüüd välja nagu siis, kui ma sinna esimest korda sisenesin, polnud väga meeldiv.

Õhtul tuleb mul magus uni, ma olen suutnud peaaegu iga õhtu lõpetada Olaga filme vaadates, nüüd ma loodan, et me Lauraga koos elades lauslolliks ei lähe.

ja kooliaasta ongi läbi. SEE ON LÄBI! Mul on 24/7 kergendusohe. Ja samal ajal kannatan kannatamatuse all. Ma tahan koju! Nii väga. Süüa hommikusööki õues, grillida oma taga aias ja oma koduloomi taga ajada. Isegi aiatöös võin ma oma abistavat kätt pakkuda.

Karin oli ka siin. Tänu mu usalduväärsetele draamatsevatele sõpradele ei saanud me suurt palju ette võta, aga käisime siiski enne ta lahkumist Dumayat'il ära. See oli hea matk! Nagu esimeselgi korral, olin vaatest sõnatu. Päevitasime ka natuke ning siis hakkas juba kiire. Nüüd ta ongi läinud ja suvel ta Eestisse vist ei satugi. Ülinõme.

Ja mu superetteukujutus kolimisest on hävitatud, sest autoga tüüp peab kuskil mujal olema kolimise päeval. Eks me siis bussiga käime oma 10 ringi, et kõik oma asjad sinna tassida. Kena. Aga selle nimel tasub pingutada, et siin ühikas võimalikult vähe päevi järele jääks. Homme lahkub Silje, tähistamaks kõike head ja kõige hea lõppu, korraldame oma pub crawl'i. Nüüd siis tõmban hinge kõigest ja naudin vaba päeva. Homsest algab üks megakoristus ja pakkimine. Oi ma tahaks kodus olla!

Feeling not so alive

Ossa raisk, meedia eksam oli just ära. Ma sügavalt loodan, et ma teemast VÄGA mööda ei pannud. Muidu on eluke ilus. Ilm on ilus ja kuuuuum, oi kui kuum. Šotimaa kohta poleks ma seda eales lootnud. Ja siis ma vähemasti lootsin, et see kaua ei kesta, aga tutkit. Tööl saab nalja nagu alati, minu kulul. Vähemalt on inimestel oma järelpõlvedele midagi huvitavat rääkida. Emme saatis enne kukke ja koitu sõnumi, et tuleb mulle hoopiski lennujaama vastu! No tegelt ma olin palavuse tõttu nagunii ärkvel, aga ei tahtnud rõõmust hõisata, sest see oleks nurjanud mu püüdlused taas uinuda. Nagunii ei uinunud tegelt. JEEJEE emme tuleb terve selle pika tee Riiga mulle järgi, lõpuks ometi ma ei pea seda viletsust seal läbi elama.

Vahepeal avastasime Siljega rikaste rajooni Bridge of Allanis. Mida kõrgemale majad mäe peal ulatuvad, seda uhkemad ja lossilaadsemad nad on. Ja me alati teeme näo, et äsja kolisime sinna ning oleme oma veepudelikestega tervislikul jalutuskäigul, ühtlasi oma naabruskonda avastamas.

Ja ülehomme tuleb Karin külla mulle. Siis teeme möllu. Nüüd ma lähen päevitan õhtupäikest ja õhtul ma loodan valmistuda järjekordseks eksamiks.

stay sweet

I FEEL ALIVE!

Käisime seiklusel Dumyat mäe tippu, mis oli lihtsalt hiiglama kurnav, pikk ja võrrrrratu! Inimesed, te peate tulema kaema!!!

Püha paavian!

Kätte on jõudnud viimane semestrinädal, millal seeeee veel juhtus?! Mul pole eales kooliaasta nii ruttu möödunud. Mõnes mõttes on kahju, aga mis parata. Samas on jällegi äärmiselt hea meel varsti ühikast igaveseks jalga lasta. Vähem kui kuu veel ja ma kolin korterisse! Siis tuleb järgmisest aastat vingeim aasta! Ja suvi tuleb äge. Nüüd hakkan aktiivselt netis tööd otsima, mitte et ma neti kaudu kuhugi saanud kunagi oleks, aga lootust on.

Mu kere valutab üleni. Mu pahkluud klubitamisest ning jooksmisest. Eile Siljega turnisime üle rugby väljakute aedade ja mul oli eriti epic koperdamine. Lisaks kõigele mu muudele äpardustele on mu tallal põletusjälg sirgendajale peale astumisest. Ed ütles, et see nõuab oskust, et sellisest kohast end ära põletada. Eile ma ei leidnud kuidagi oma pohmellile ravi, läksin Ola juurde sibulasuppi sööma ja voilaaa enesetunne paranes märgatavalt. Läksin varakult magama ka, et täna parem oleks, aga ei-tuletõrjehäire hakkas tööle. Ma nägin välja nagu posti vastu nõjatuv narkomaan, kes ühte punkti passis 40 minutit, Murray Halli ilusate poiste punt kõik jõllitasid mind.

üü ja kui mul tahtmist on, võin valida tänasest veel ühe aine järgmiseks aastaks. Kohustuslikud on classic european cinema ja meedia. Valikud on suht sellised, et midagi väga lihtsat ei tahaks võtta ning samas ma ei taha jälle selliseid kodutöid, kus ma raamatut lugedes iga teist sõna pean sõnastikust järgi vaatama.

Õah ja täna on töö, seal ei tundugi enam kõik nii lilleline. Nädalavahetustel on küll totaalne kopp ees alati.

We're better than you, and we know it!

Blonds do have fun!...khm, more fun! haha. Ei tegelt ma olen ametlikult kõikide inimeste naerualune, kes mind vähegi teavad. Ja ma ei imesta ka, kui ma oma essee valesse esseekasti panin ja see 6 päeva hiljem leiti ja ma selletõttu oma essee feilisin. Leisure testi feilisin ka, selgus, et keegi kontrollis neid sitaks valesti ja kõik said lõpuks ikkagi väga head tulemused, exept me, mu hinne jäi ikka samas. BOLLOCKS! Ja suutsin ikka kilde panna eile BBQ ajal koos näiteringi inimestega. Lasin paljajalu ringi nigu põliselanik ja kõndisin kooli peal ringi alkohol näpus. Arvutiklassis suutsin ma toolilt maha kukkuda. Mu suutlikkus on piiritus. Õhtu venis edasise veini saatel nati pikemaks, kui ma plaaninud olin ning nüüd pole kuigi värske enesetunne. Tagatipuks avastasin ma, et JAH mu kallid kaasühiklased on nii oinad, keegi fucker lasi aknast välja õhuvärskendajat ja mul on tunne, et see kõik on kogunenud minu tuppa ja see ajab veel rohkem iiveldama! Lähen ostan toidukaupa Bridge of Allanist hoopis. Ja mu plaan saada sinikatest lahti lihtsalt ei õnnestu! Mu pool kintsu on salapärastel põhjustel sinine...

Õhtul on pancakes @ Ola's

Scottish dream

Leidsin mooduse näha seda kaunist maad jälle sama pilgu läbi nagu aastaid tagasi-hakkasin Oru valitsejat vaatama. Lapsena ma jälgisin seda iga nädal ja mõtlesin, et oooo sinna ma kunagi minna tahan! Ja nüüd on nii naljakas uuesti vaadata seda ja mõelda oma kunagisele unistusele. Sellega tuli päevavalgele ka mu TVcrush Duncan

Nüüd mul Oru valitseja sõltuvus! Vaadake ka, kui viitsimist on. Aa ja vaadake, kui ilusat kleiti kandis Miss Scotland 2010

Reality check

Ma olen vaimselt väga häiritud. Mitte, et mul oleks Šotimaast olnud ettekujutus kui 100% headust ja null kriminaalsust, aga ma lugesin täna lehte tööl, ainus positiivne artikkel oli sellest, kuidas mingi pere võitis hunniku raha loteriiga (ka šokeeriv news flash, kuidas prestiižne restoran oravaliha pakub, disturbinnnng), ülejäänud rääkisid kas leitud laibast järves või siis peata leitud laibast, lisaks oli viimast pikka aega peetud orjana ning oli jõhkra vägivalla ohver. Võib-olla on mu enesetunne selles, et ma üldse siinseid lehti lugema olen hakanud. Aga ma ei saaaa lihtsalt, kõik tunduvad siin toredad, minu vastu ollakse vähemasti kena-poemüüjatest hindud (v.a. see Glasgow oma, ma pakun, et ta pole eales näinud tsikki viina üle taidlemas nii pikalt), tänaval kõik naeratavad ja teretavad, hahaa eriti, kui ma jooksmas käin ja samad tüübid vastu jooksevad. Teed ületades kostub autodest kommentaare nagu "I like the bum" jne. Samas, kui kliendid kohvikus teada saavad, et ma Eestist olen, siis osade reaktsioon umbes selline nagu see oleks mingi haigus või siis öeldakse nono you are doing very well ja seda tooniga nagu ma oleks kerge vaimse puudega. Üks seniilne crazy lady, keda omanik kardab ja eemale peletab nii kuis võimalik, suutis kuidagi meelde jätta, et ma olen Etioopiast. Võimalik tõesti, et mingi nurga alt lööb mõningane aafriklase tunnusjoon mus välja. Seesama inimene pakkus mu juuste pärast nädal aega tagasi, et ma taanlane.

     I want too break freeee ja ma ei tea, mida ma selle all silmas pean. Ma tean aint, et mul sai kõigest täna kõrini. Pole nagu põhjust muserdunud olla, aga lihtsalt siiiber on. Vot täna kohe tahaks koju ilma pikema jututa ja siis lihtsalt olla. Aga ma tean, et tollest viskab ka kopa ette, nii et ma ei tea üldse, mida ma tegema peaks, et mingit motivatsiooni üleüldiselt millekski oleks. 

Ma tahan nii palju asju ja ma tean, et enamik neist on praeguse olukorra tõttu teostamatud ja nii ma siis pean leppima, et ma üldse ei saa mis ma tahan. Ja samas oskan olla tänulik ja õnnelik, et ma olen saanud nii paljude heade ja suurte asjadega hakkama.

Minust on saanud üleöö kalorijälgimise friik. Ühtlasi avastasin, et ainuke suhkrukogus, mida ma päeva jooksul tarbin, on lusikatäis, mis ma kohvi sisse hommikuti segan. Mõni ime, et mul pidev väsimus ja peavalu on. Ostsin siis Tesco šoksiküpsiseid, ahmisin endale umbes 5 tükki järjest sisse ning seejärel vaatasin kalorikogust küpsise kohta. Ühes küpsises on rohkem kui mu eilses supis, mida ma pärast jooksmist sõin!!! Mul hakkas halb. Päriselt-mu organism pole vist harjunud, et ma teda maiustega hellitan. Nii ma siis panin need küpsised endast võimalikult eemale ja jäin magama, sest noh, uni oli. Homme olen jälle õhtuni tööl, Stirling ei tundugi nii turvaline, kui päike on looja läinud. Igasugused töllerdavad kõikjal.

Ahjaa, tulge meie boksi!

Seal on palju häid koogikesi, millele ma olen siiani suutnud vastu panna, läbi raskuste!!suurte raskuste

Hüperõnnelik

et festival läbi on. Lõbus oli, aga proovid muutusid juba nii tüütuks. Saan end lebosse lasta lõpuks, apart from work. Vähemalt sain ma 8 korda teeselda iirlast, kelle kätt palub poes keegi suvakas, pärast viisakat korviandmist tuleb sisse järjekordne austaja ja palub kätt, mille peale ma karjun FUCK OFF!! Proovis suutis Ross põlvili laskudes oma hargivahe katki käristada, mis oleks päris situatsioonis üsnagi okooou..

Lisaks eksisteerib lõpuks mu kraanikausis äravool. Ja ma sain palju palka 1 nädala eest ning mul on tulemas palju töötunde. Portjee üritas mulle just oma tehtud suppi pakkuda, aga mul oli kuidagi veider seda vastu võtta. Lõpuks surus ikkagi oma šokolaadinööbid mulle pihku nagu mingi vanaisa.

Ja lõpuks-ma kavatsen ülejäänud päeva vedeleda ja naudin vaikset nädalavahetust. Jooksma lähen ka. Tööl täna oli niiiii busybusy 6 tundi jutti, mis on väga ebaloomulik meie kohviku jaoks. Tegin 2 h üle, aga mis sest, sest selle eest saab rahhhhi!

Ma sain oma laadija kätte!

Nüüd saan ma rahus vahepeal enda seltskonda nautida filmi saatel näiteks. Nii väsitav on kogu aeg vahet pidamata inimestest ümbritsetud olla ja midagi muud ka nagu teha polnud. Teine valik oleks olnud lugeda oma leisure studies raamatuid, mis on igavaimad asjad maailmas! Töö on peaaegu iga päev olnud ja muud üritused õhtuti, peamiselt tšill õues või pubis. Eile oli Matti õhtusöök ja hiljem open mic night. Tänu kõigele olen ma nii väsinud kogu aeg ja ma muud unes ei näegi kui ainult tülitsemist ja vihastamist.

Seal hulgas saatis emme ka suveriideid. Need kannan ma siin räbalateks! Enne kui seelikuid saan kanda, pean ma oma sinikatest lahti saama ja ka harjumusest end enda teadmata igale poole ära lüüa. 

Mul on sjuuke ekstaas, et semester varsti lõppeb! Põhimõtteliselt 3 nädala pärast. Ja siis rügan end oimetuks, et maksta oma tulevase korteri deposiit ja esimene üür. Pingutan ka selle nimel, et kodus saaks suvel natuke kauem olla ja naerda oma koduloomade üle ja aias samal ajal grillida ning õllet libistada. Ahjaa ja Silje pakkus mulle välja varianti minna suvel Norrasse tööle, seal on megailus ja nähtavasti mega hea palk! 

Pean leidma selle aja ka, et Bridge of Allanisse minna pildistama, sain ju digika ka nüüd! gee you are you ™

Wot chu fink love? ya ken?

Või siis Johnny wes ma money? Ma ei tea, miks peaks keegi selle seinale kirjutama, enne seda oli seal Viqueen! 

You wear nothing under your kilt and if people don't believe you...wooft, you flash them and say "See, I wisnae talking shite"!

Ma nii tahaks osata kuidagi šoti aksenti kirja panna, sest kõik kukub kas eriti idiootselt või naljakalt välja. Neid inimesi peab oma kõrvaga kuulma, et aru saada KUI naljakas see on!

Ja mul on kõik päevad ühesuguseks sulandunud. Täiesti vältimatu väsimus, töö, minimaalsel määral koolitööd, toas eriti pole tänu mu läpaka laadija puudumisele. Alati on väljas ilus. Peale tööd uinakut teha ei saa. Kuulan teistest köökidest ja tubadest kostuvat muusikat, et säästa enda mp3 mängija akut. Söön nuudleid ja kui meenub siis ka puuvilju enne kui need halvaks lähevad. Õhtusööke söönud pole, sest ma olen alati kuskil mujal. Nüüd ma kas vean kellegi endaga koos õue või loen raamatut.

Ma lihtsalt pean kohe uue postituse j2rgi kirjutama. Eile ei l2inud ma otse tudule vaid oli vaja vut vut vut minna baari. P2rast avastasin, et mu l2paka laadija on kodus. Lauraga koos otsisime meeleheitlikult inimesi, kellel ka Acer oleks. L6puks leidsin oma hero Michael'i, kes yhtlasi ytles Gretele, et ta on mu husband ja et me saame lapse. Ta siis laenas mulle laadjat, sain selle 63% t2is. Passisime selle aja peahoones, kus n2dala sees on s88gikoht. Ma suutsin endast aina lollimat muljet j2tta, sest ma ei tea mitte millestki mitte midagi. Michael kysis isegi, kuidas ma yldse ylikooli sisse sain! Aga no sain. Ta ytles seda ka, et mu english is horrible, sest ma kogemata kirjutasin cooooool bens

T88l k2isin. David arvas, et hea viis inimesi meelitada on jagada t2naval buy 1 get 1 free flaiereid. Asi l6ppes sellega, et ma astusin lihtsalt sellest ringijooksmisest ja h2mast k6rvale ja pesin aina n6usid. See olukord muutus nii talumatuks. Ja siin on t2ielik suvi! Mul pole s6nu lihtsalt, niiiii m6nus on t2naval jalutada m6eldes, et enne mu 2raminemist oli see yks sopaauk. Nyyd teen ma arvuti ruumis k6ike muud kui oma esseed, mida ma h2dasti tegelt tegema peaks. Sellep2rast oli ka kogu see laadija jama, et mu essee stuff oli vaja k2tte saada kuidagi. I get back to work nowz

Oleks niisama et istuks ja ei nopiks toomingaid

Asi kiskus seekord sinnapoole, et mu reisimine läheb sujuvalt ja viperusteta. Aga näe hakkas üks teise otsa Riia lennujaamas, kui ma oma teada seisin passi tšeki järjekorras, et edasi minna oma värava juurde. Selgus, et ma seisin üsna kaua üpriski pikas järjekorras Milano lennule. Austra leidis mu üles, kui ma lõpuks isegi õigele lennule järjekorras passisin, tulime siis siia koos. Lõbus oli. Lennukil enne take-off''i vahetasin ma sim kaardid ära, et emmele sõnum saata ja no muidugi kaotasin ma kuskile istmete alla oma Zen'i kaardi ära. Õnneks oli seal umbes 2 krooni krediiti peal. Ja issand mul oli lennukilt maha tulles tunne nagu ma kuskil egiptuses õhtuhämaruses oleks maandunud. Niiii soe!

Vahepeal sai suvaliste passikontrollijate ja tüüpide ja onudega igal pool nalja. Kuskil rongipeatuses keegi nägi mind ja kukkus lehvitama ja näpuga näitama, näitas mind oma sõbralegi. Ja nüüd Karinile-ma nägin Glasgow's teise rongijaama minnes kuskil James'i. Ma EI TEA kuidas ma ta juba kaugelt ära tundsin, sest ta oli oma näo pruuniks võõbanud ja kandis feik õllekõhtu. Seletas seal nagu ta alati seletab, üsnagi rassistlikku juttu ajas ja muud iba ka sinna juurde. Sai jälle nalja! Küsis, kas ma oma õega ikka kontakti pean ka Crisi kohta küsis sama.

Ooh lõpuks jõudsin Stirlingusse, siin oleks nagu ikstriim meikover üle käinud. Igal pool roheline, noored jõlguvad suveriietes tänavatel, tuult pole, ja niiiii soe! Nägin Pekkat ja Tiinat ka ja tulin tuppa. Käisin pesus ja näksin nüüd dominot. Ja kuna ma sain bussis ainult kõige ebamugavamas asendis korraks und ja terve lennuaja üürgasid samast perekonnast kordamööda 2 last, siis seal ka tududa ei saanud. Hetkel, mil ma juba suikusin teadvuse ja mitteteadvuse vahel, lasi üks neist kuuldavale erilise kisa ja ma arvasin korraks, et see on tuletõrjealarm. Varsti head und ja sain end homseks tööle!

Uhkusega öeldud

Et ma olen eestlane ja jumala eest mitte lätlane. Et alati võib hullemaks minna ja praegune olukord ajab naerma. Et ma saan elada mägede ja parema ilma maal. Ja paremate inimeste ja suhtumiste maal. Ma võiks detailidesse minna, aga siis ma juba uhkustaks. Samas kisuks asi väga sarkastiliseks, sest praegune aeg on kõike muud kui uhke ja mul on tunne, nagu ma peaks igast asjast minimaalselt rääkima või üldse mitte mainima, sest kõik tundub nii hell teema.

Prestiwckis oli tore perenaine, jutukas ja tundis üldse huvi igast asjadest. Ilm oli nii ja naa, oli vihma, päikest ja vikerkaart. Tuuline oli läbivalt kogu aja. Und öösel ei tulnud ja kui tuli, siis helistas ema rõõmsal toonil ja küsis kas ma olen juba lennujaamas. Ma saan aru, et kellakeeramine ja ajavahe, aga hommikul kl5 mul sinna küll asja polnud. Hommikusöögi ajal ilmus kohale keegi vanem meesterahvas, kes väitis, et ta tihti Tallinnas käib esinemas ja kuuldes mu küsimust, kas ta Austraaliast pärit on, kajas maja valjust naerust. Lõpuks sattusin ühe lennu peale selle “Maamees otsib naist” Rutiga ja ta PEREKONNAGA, kes on nagu ühe vitsaga löödud. Õnneks ma tegin topelt kindlaks, et ma nende lähedale kuskile ei istuks. Sain lennukis magada. Hakkas seiklus Riias leida üles bussijaam. Iga viimne kui üks inimene ütles et toosama hoone ongi bussijaam, mis osutus pika pusimise peale siiski rongijaamaks.

Läks aega, leidsin õige koha üles. Piletid välja müüdud! Ma tahtnuks nutta lihtalt. Lisaks kõigele ülbitses minuga Ecolines’i müüa, ma ajasin kogemata Eurolines’iga sassi. Siis laamendasin Eurolines’i ukse taga, sest seal oli paus. Pärast soovitati siis jah kl 18.30 kerjama minna istekohta bussis, äkki leidub mulle kohake. Vihahoos nagu ma olin, mitte eriti avasüli kerjustele oma viimset raha ära andma, tuli keegi 20 santiimi nõudma. Lõpuks sõimas mind see kerjus ja ka ümberringi olevad “daamikesed” sest mul ei leidunud raha talle anda. Väljas vihasena lagunevate ja ka läbivettinud kingadega istudes arvati veel, et ma tööpostil olen. Ja ega ma vist väga õige otsuse ei teinud ostes Terranovast kõrgete kontsadega saapad, sest oli võimalus, et ma tolles masendavas linnas veel 3 h pean passima. Õnnnneks sain ma bussile, 10 senti jäi piletist puudu, sest mul siiski jäi südametunnistus piinama, et ma oma kasutut 30 senti ära ei andnud ja ma siis loovutasin selle järgmisele kerjusele. Maailma, eriti veel selle riigi inimeste peale olen ma muidugi siiani vihane.

Kodus oli vist pingelangus, ühtlasi närvipinge ja muu stress, mille tagajärjel mu enese- ja kõhutunne mind alt hakkasid vedama. 2 päeva iiveldas nii mis kole ja mul oli teel koju kolmas kõige jubedam kogemus mu elus. Ei, kui ma arvestan need 2 õudust Riia bussijaamas, siis kokku on neid 5.

Improvement of my English

WIN!

see-eest saime me korteri, mida jagame veel 3 tüübiga ja millel on BBQ!!!! ala ja ühesõnaga tagaaed ja ma sain 4 tunni eest sitaks palka ja laupäeval ööbin Prestwickis lennujaama lähedal Bed & Breakfast külalistemajas ning siis pühapäeval viuhti kodu poole teele. Lisaks teeb Karru täna emmele megaüllatuse, ühtlasi sünnipäevakingi ja läheb koju, oi ma tahaks emme nägu näha!

Esimene korteri ülevaatamine läks aiataha, jumala asjatult ronisime varavalges linna. See-eest oli täna uus aeg kokku lepitud. Korter i s e e n e s e s t oli ok, aga kuna seal notsude eluviiside peal elavad noormehed veel sees elavad, siis seal oli lihtalt maksimaalne laga. Esimese asjana vahtisid vastu 3 kotitäit prügi keset koridori, vaatasime üle kõik toad ja selleks hetkeks, kui oli aeg vannituppa kiigata, polnud mul eelnenut nähes mingit tahtmistki. Ma ei hakka juba enda huvides kirjeldama, mis seal oli. Käisin uuesti ka Volunteer Centre'i ukse taga, aga nad on endiselt suletud. Mõtlesin, et hakkan heaks ja ühinen nendega. Vähemalt on siis tunne, et ma saan millegi asja puhul midagi ära teha, sest ütleme nii, et on viimasel ajal üsnagi kasutu, paratamatu ja olematu olemine olnud. Lisaks kõigele ei raatsi ma üldse mingit summat välja käia, et kuskil lennujaama lähistel enne lendu ööbida ja Couchsurf mulle erilisi võimalusi ei pakkunud. Jääb loota, et need 2 inimest oma meile tihedamini kui kord kuus loevad. Tore, et Kelly mu üle lasi. Mu feilidel pole otsa ega äärt.

Ma tõesti arvasin, et mul und sellepärast nii kauaks jagub, et ma suht ületan oma unetilkade koguseid ja tänu sellele kõik päevad nii uimased, sest ma olin veendunud, et muidu ma magada ei saa. Lõpetasin selle jama ära, magan ikka sügavalt, nüüd mäletan isegi unenägusid jälle aga näe-väsimus võtab ikka maad. Kevadväsimus ma pakun. Olen end igast puuviljadega varustanud, loodan, et nendest on tolku. Väljas on nii ilus, varsti kõik lehtes ka. 

Aa, saingi tööd selles Burgh Coffehouse'is. Sain isegi palka nende kahe korra eest, mis käinud olen. Ma muidu arvasin, et need on proovipäevad nii et pole paha. Aga nüüd uiman jalutuskäigule, muidu ma uiman siin arvuti taga, söön ära kõik oma toiduvarud ja midagi kasulikku ei suuda ära teha. Üks essee juba valmis, mida alles kuu lõpuks vaja, aga see on selle pärast, et ma olen lihtsalt nii tubli! Ja ma tahan varem koju saada, nii et 1 essee vajab veel alustamist ja ka lõpetamist.

shite!

but then again-i'm lucky

Nii pea, kui ma arvan, et seekord läheb kõik õigesti ja plaanipäraselt, siis ma ikkagi eksin rängalt. Mu lend on nädalavahetusel ehk siis üheski suunas ei lähe ükski rong nii vara, et ma oma lennule isegi jõuaks. Ma unustasin seda enne book'imist kontrollida. Tähendab, ma ei tulnud selle peale. Selle peale ütleks mu vend "...et stereotüübid välja ei sureks!" Ehk siis blond mis blond noh. Nüüd ma loodan Kelly peale, kes saab mulle äkki üüberteene teha ja mind lennujaama ära visata. 

Mul läks ükspäev internet täiesti lambist ära ja kui ma läksin alla küsima, et mis värk on ja kelle juurde oma läpakaga minna, ütles üks portjeedest, et Gremlinid on interneti kallal käinud. Ja siis, kui nad kuulsid, et mul pole õrna aimugi, mis asjad need veel on, siis üks neist hakkas neid elukaid imiteerima. Ma lubasin guugeldada, kui nett tagasi tuleb

öelnud kohe, et föörbi

Kildi all

Selle kaardi järgi asun ma päris huvitavas kohas

Täna oli proovipäev The Burgh Coffeehouse kohvikus. Kuna ma pidin sealt sõna otseses mõttes ära jooksma, et õigel ajal oma tööloa numbrile järgi minna kokkulepitud ajaks, siis jäi jutt, et David võtab kindlasti ühendust. Ma loodan selle koha peale! Ja ma kavatsen neid õpetada kohvi õigesti tegema. Iga kord osa minust sureb, kui ma näen, mismooooodi see käib seal! David ütles, et ta rõõmuga õpiks uusi asju. Hommikul jooksin Theo'ga juhuslikult kokku, keda näeb nagu kuuvarjutust siin. Keegi oli tema kõrvaltoas kas meeleheitlikult tahtnud toast välja saada või siis just sisse, sest ta laamendas selle ukse kallal umbes pool tundi keset ööd. Keegi veel karju aknast välja "SHUT UP!" Ja see paugutamine kostis ülihästi ka minuni, sest Theo tuba on otse mu kohal. Ma juba mõtlesin, et mingi squad on mu ukse taga ja keegi lööb kohe jalaga ukse maha ja et ma suutsin tuletõrjealarmi peale mitte ärgata või midagi.

Vahepeal olen närvitsenud ja mitte närvitsenud. Viimast olen teinud oma uneajal. Üleüldse mul oli nii epic uni üks öö. Ma olin 3D teleseriaalis sees, hõljusin ringi koos draakonite ja dinosaurustega. Siis varises maapind 6m ja mingi tundmatu füüsikaline jõud kiskus mu kaasa. 

Emme ostis mulle ka juba lennupiletid ära! woop-woop! 28. märts saan natukeseks koju. Seekord on asi natuke vähem nutusem, lend on üsna hommikune, jõuab ka vara kohale. Mihkel-be there or be there!! Ja ma pean hakkama siit mingi kell 5 hommikul rongijaama hakkama kõmpima, aga see on üleelatav võrreldes mu varasemate kogemustega.