ŠOTIMAA

Me lõpuks käisime Šotimaal! Arvutasime, et sõitsime kokku mingi 1200 miili. Noh olgem ausad, enamus sõidud tegin mina. Meil jälle puhkus koolist, nii et terve nädal on vaba olnud. Esmaspäeva hommikul kell 5 hakkasime minema Edinburghi poole, et siis saaks seal ikka natuke päeval aega veeta. Pauside ja vahelduva eduga jõudsime kell 2 linna. Läksime otsemaid Arthur's Seat'i, mis oli juba päris challangeing. Sest see on nii järsk ja tänu sellele on seal trepiastmed, mis teevad kogu asja palju raskemaks. Kuna ma olen päris usinasti trenni teinud viimased 4 aastat vähemalt, siis minu jaoks polnud suur probleem, aga Raguli jaoks oli raskem. MA ikka et, no ega Ben Nevis, mis oli kogu reisi point, ei ole nii hull, et see pole nii järsk ja seal pole astmeid selliseid. SIKE! See on faking järsk ja pool mäge on konkreetselt trepid ja astmed. Teine pool mäge oli lihtsalt hunnik lahtiseid kive igasugustes suurustes. Aga sellest hiljem. Arthur's Seat ja Edinburgh

Esmaspäeva õhtul sõitsime Stirlingusse, ning jäime sinna üheks ööks. Nii imelik oli seal tagasi olla, hästi palju on muutunud, aga samas nii palju on täpselt sama. Seal on nüüd Wetherspoons ja kõrval kohe Brewdog kah. Teisipäeval käisime mu linnakust ka läbi. Peahooned on täiesti ümber tehtud, nüüd on palju ägedam! Ja nägin, et nad teevad ühikaid ka ümber, mis on lahe. Peale ühikat sättisime end Ben Nevise suunas. Oli ära bookitud üks öö telklas. See oli mingi 1h40min sõit, aga võttis kauem, sest igal pool oli nii ilus, me kogu aeg peatusime, et pilte teha. OOOOoooo ja kui ühel hetkel highlandsidesse jõudsime, ma mõtlesin, et mul jääb hing kinni. See oli lihtsalt mega ilus. Pool ajast küll mõtlesin küll, et saame surma nendel käänulistel ja kitsadel teedel, aga samas ilus oli haha.

Telkla oli Ben Nevisele hästi lähedal ilusa jõe ääres. Mõnud tšill oli. Kolmapäeva hommikul võtsime siis selle suure matka kätte. Ben Nevis on 1345 meetrit kõrge, ja teekond sinna on mingi 8km, ehk et 16km edasi tagasi. Teadsime juba, et muidugi kuna tegemist pole tasase pinnaga, et siis läheb kõvasti kauem. Muidugi oli see kõige ilusam koht, kus ma elusees käinud olen, ühtlasi ka kõige kõrgem!! Aga ma vägagi underestimate'isin seda matka. Mul on alati mäest alla tulemine probleemsem, üles minek on käki tegu. Ma pole vist nii aeglaselt ennast kunagi liigutanud alla tulemisel, terve 8km, sest jalad ja põlved olid niiiiiii läbi omadega. Ma eelmiste matkade käigul ei saanud üldse kõndimiskeppide poindist aru ja mõtlesin, et ah see pigem lisa tüütus kaelas nendega vehkimine, aga ma olen suht kindel, et Ben Nevisel need päästsid mu elu. Ilma nendeta ma ei tea, kuidas ma oleks alla saanud. Siiamaani oleks seal vist. Koos nende keppidega ma tahtsin nutta lihtsalt. Aga ära tegime ja väga uhked enda üle!

Pärast matka sõitsime Loch Lomondi äärde, kus oli bookitud hotell üheks ööks. Kuna me polnud päev läbi söönud midagi normaalset, ainut snäkke, siis kõhud oli mega tühjad. Me helistasime seal linnas olevasse fish & Chipsi, nad hakkasid küll sulgema, aga ütlesid et ootavad meid ära. No kui kena nendest! Ja nad olid tõesti toredad. Me tellisime nii palju süüa, ja õlut, ja siis veel rohkem süüa ja veel õlut. Proovisime ära ka deep fried marsi šoksi, kle jumala hea oli! Ma sööks neid oksendamiseni vist. Töötajate ja teiste klientidega sai päris palju nalja, nii äge kogemus oli. Lõpuks läksime hotelli, plaan oli duši all käia ning siis alla baari minna. Aga baari plaanist ei saanud asja, sest me olime järsku nii ramp väsinud. Mõni ime. Vaade hotellist.

Palusime hilist check out'i, anti kella 12ni aega. A me läksime ära nagunii 10.30 juba. Ja pidasime pikalt plaani, et mida järgmiseks teha, ja probleem oli selles, et meil oli nii vaevaline käia, et kuhu me üldse niiviisi läheme. Käisime ruttu Glasgowst läbi, sõime seal kohaliku turu peal mega head hiina toitu ning siis hakkasimegi Londoni poole tulema. Ragul ei saanud üldse sõita, nii et ma paningi terve tee Glasgowst koju. Vahepeal tegime küll peatusi, aga see lihtsalt venitas reisi veel rohkem. Reedel me tšillisime, käisime kinos Hypnotic vaatamas, mulle täiega meeldis. Täna ma käisin hommikul ujumas, ning päeval istusin aias, lugesin raamatut ja askeldasin niisama. Järgmine mägi mille ette võtame, on Snowdonia, võibolla järgmine aasta, eks näis. Aga tavalisi matku teeme ikka edasi. Nüüd on plaan soetada paddle boardsid, saab need autosse visata ja endaga kaasa võtta.