pühapäev, august 2

Sugulaste rohke külastus

Karinil oli ju eelmisel esmaspäeval lõpetamine!
Oh kui uhke ma ta üle ikka olen. Selle auks tulid kohale Indrek, Martin, emme ja issi!! Niiii hea meel oli kõigiga jälle koos olla. Muidugi perekond Kirsimäed jäid tseremooniale hiljaks. Kuigi üldse mitte meie tõttu. Varusime ikka korralikult aega, et ilusti jaama jõuda ja arvestasime, et rongiga võivad mingid viperused olla. Selle peale ma ei mõelnud, et kui kuskil lõunas Northen Line'i peal on mingi signaali häire, siis terve liin on maas. 10 minuti jooksul saime liigutud ühe peatuse võtta, ehk siis Camdenisse, ning seal liin muutis oma teekonda, nii et pidime rongi vahetama. Aga platvormidelt ei läinud eelmised rongid isegi ära, nii et lõpuks lõime käega ja läksime taksoga. Esialgu osutus isegi takso saamine võimatuks, sest kõik õhinaga krabasid neid seal, aga lõpuks joppas endalgi, nii et jäimegi vist ainult 5 minutit hiljaks. Tseremoonia oli tavapärane, hiljem sai veini ja snäkki, tegime paar pilti, ning suundusime restorani Liverpool Streeti lähedal. Mingi Tai koht oli. Kõik kohtasid esimest korda Karini tüüpi Fredit ja minu Raguli. Väga edukas õhtusöök oli tegelt! Palju nalja sai ja üldse tsill oli. Hiljem läksime veel pubisse. Vennad ja issi olid väga edukad õllemaitsjad. Ükskõik kuhu sattusime, nad tahtsid ikka ja jälle erinevaid asju proovida. Eks nüüd endalgi asi selgem, kuidas miski maitseb! Mul oli esmaspäev, teisipäev ja ka kolmapäev vaba, nii et sain õnneks palju aega kõigiga veeta. Teisipäeval käisime Tate Modern'is. Seal paar uut tööd oli väljas, aga enamik ikka sama vana jama. Vähemalt ma arvan nii. Mööda Thames'i oli küll hea jälle jalutada, aeg ajalt ju võib.
Meile toodi muidugi ka igast head ja paremat. Saime külmsuitsu pepperonit, erinevaid suitsujuuste, hunnik komme ja emme tõi ka soome muraka likööri kommi ja Šoksi.
Viisime kõiki Sunday Roast'i sööma, nad polnud kuulnudki sellisest asjast. Üsna hea oli. Seal pubis oli ka suuuur õllevalik, nii et läks hästi
Teisipäeva õhtul otsustasime kodus süüa, issi tegi hästi hea salati ning mina tegin kana. Tõesti päris hea oli! Fredi ja Ragul tulid ka, nii et oli jälle lõbu laialt. Tahaks, et kogu aeg maja nii palju rahvast täis oleks! Issi ja Indrek kahjuks lahkusid hilja õhtul ja Martin oli ka juba tagasi läinud Birminghami. Nii et kodu jäi väga ruttu väga vaikseks. Kolmapäeval otsustasime emme ja Kariniga Richmond parki minna. For future reference, jala pole sinna kõige targem minna. No ma mõtlen, et rongiga kõige pealt, sest jaamast peab pool tundi kõndima ning see park on lihtsalt niiii suur. Nägimegi ainult ühte jupikest, a üliilus oli! Seal elavad hirved ja muud loomad, järgmine kord lähen rattaga!!
Emme läks reedel ära, aga ma neljapäevast saati tööl olnud. Nüüd oli neljas päev järjest, ma olen nii läbi omadega! Nüüd tuleb kaks vaba päeva, saab puhata lõpuks ja hinge tõmmata. Ootangi siin Ragul'i, et kinno minna. Ma siin vaikselt palvetan, et ma seal magama ei jääks. Mul seda päris mitu korda juhtunud. Kaks korda pidime Ant-Man'i vaatama minema, sest ma jäin lihtsalt magama. Ja kuna ma ammu olen kurtunud, et mu silmad on nii väsinud ja valusad kogu aeg, siis Ragul on kogu aeg tahtnud, et ma silmakontrollis käiks. Lõpuks käe vangus viis mu. Selgus, et mul on prille vaja. Ja et ma ei pilguta piisavalt silmi. Ja ma avastasingi, et ma lihtsalt unustan pilgutada. Eriti ekraani passides. Hea jobu ikka. Äkki saan homme kätte. Oleks tore, kaua võib oodata...
Ja parim uudis on muidugi see, et me leidsime korteri! Või noh, Ragul leidis ja siis ta koos Frediga käis vaatamas seda ning olevat täitsa ok koht. Üür on mõistlik, asukoht kah. Kuskil Dalstoni kandis. Nii, et üks mure jälle vähem. Jumal tänatud. Ei jõua ära oodata enam!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar