reede, detsember 15

jõulu eelne update

Mul oli kavatsus hagata vähemalt iga nädal korra kajastada sündmusi, kuid ei ole aega ja meeles ka pole.
Ma nüüd üle pika aja istun läpakas süles esimese asjana hommikul. Tegin ka üle mitme mitme kuu omale kodus kohvi, ma olen lihtsalt nii laisaks muutunud. Pealegi on hea kohvi intake'i vähendada. Istun oma uuel sofabed'il. Varem oli selle asemel ühe inimese voodi, mida ma nii öelda diivanina kasutasin, kuid nüüd selgus, majaomanikel oli see sofabed üle ja nii ta mulle läks. Nii mõnus on. Panin küünlad põlema, teleka kõrval seisab väike ehitud jõulukuusk, aknast paistab päike. Jõulud varsti käes. Magasin üli hästi üle pika aja. Kuidagi rahulik tunne on. Nüüd koolis oli mul eelmine laupäev viimane tund enne pühi, nii et natuke saab muudele asjadele ka mõelda. Tööl olen päris palju käinud. Ei mäletagi, millal viimane vaba päev oli. Samas mul mõnikord õhtused vahetused, nii et hommik on vaba, saab ükskõik kaua lebotada ja ükskõik mida teha ning siis tööle minna. Tundub nagu olekski vaba päev. Pakkusin abi Georgine'ile, kellel ikka aeg ajalt tuleb ette projekte, või kus teda palgatakse appi kohvikut avama vms. Nüüd meie kunagisel püsi kliendil on uus koht Archway's. Selline mu kunagise töö koha laadne kohvik, kus on ka laste mängu nurk. A see hoone oli kunagi mingi eriti dodgy pubi, kuid hästi palju potensiaali on. Eelmine pühapäev käisin abiks seal. See päev jääb elu lõpuni meelde, sest siis oli see tore aeg, mil maha sadas eriti palju lund. Ega ma ei teadnud, et selline ilm tuleb. Hommikul vaadates aknast välja sain kohe aru, et tube'iga pole üldse mõtet minna, muidu oleks võibolla läinud mingi alla poole tunni undergroundiga. Buss oleks ikka õigem otsus. Panin siis ennast nii soojalt riidesse, et ma ei mäletagi, millal viimati sellise ilma jaoks riideid pidi valima. Läksin siis bussijaama, muidugi keegi siin ju teid ka lahti ei lükka,sest selliseid masinaid lihtsalt pole. Inimestel pole normaalseid saapaid, millel tallal ikka muster ka oleks. Okei-jõudsin bussipeatusesse, internet ütles, et 2min pärast tuleb buss. Sain ilusti peale, pidisn 7 peatuse pärast vahetama teisele bussile Muswell Hill'is, mis oleks siis normaalsetes tingimustes mingi 10 minti veel sõitnud. Ainult, et viie peatuse pärast mu esimene bussijuht ei saanud edasi minna, sest mu naabruskond on suht künkaline ning ükski buss ja enamik autod ei saanudki väiksest künkast üles. Alleaa. Hakkasin siis kõndima. Naljakas oli mõelda, et pole ma ei tea mitu aastat lume sees sumbanud. Muswell Hilli jõudes seal ei liikunud ükski veok. Mõtlesin siis, et kuidas ma üldse sinna Archway'ni lähen-kuidas ma hiljem koju saan. Hakkasin siis Georgine'ile helistama, kes ei võtnud vastu ja sõnumitele ei vastanud. Lootsin, et ta jumala eest autoga ei oleks. Ja muidugi ta ikkagi sõitis autoga. Kõndisin siis tipa tapa ikka edasi, lootsime, et vahepeal näeme üksteist ja et ta saaks mu peale võtta, kuid lõpp kokkuvõttes jõudsime kohvikuni ühel ajal täpselt. Kõndisin 5.5 km oma telefoni järgi. Ega ma muu pärast ei kurtnud, kui ainult, et nii hiljaks jäin. Ma jälestan hiljaks jäämist, aga noh olukordi arvestades läks niigi hästi. Olin muidugi läbi märg, aga kuna mul natuke aru on peas, siis võtsin kaasa tagavara sokid ja jalanõud woop woop. Ja radikaid on seal nii palju, et ilusti sai kõik asjad ära kuivatada, a terve päev oli mul nii külm. Aga tore oli, seal nii mõnus atmosfäär, ja Georgine'iga oli hea üle nii pika aja jälle koos töötada. See laupäev ja pühapäev lähen uuesti. Loodan, et natuke vähem vaevalisem see kohale jõudmine.
Mul täna õhtul praeguses Caravani restoranis viimane päev. Järgmine nädal on mul esmaspäev ja teisipäev vaba, ning sealt edasi olen jällegi Kings Crossis. Ma suht unustasin inimestele öelda, et mul viimased päevad, sest see otsus juhtus nii järsku ja mõned on nii löödud, ei teadnudki, et kedagi kotiks väga. Ma ei ole just kõige suurem sõbrustaja, või ei ole kuidagi seda tuhinat, et kõikidega peaks sõpsi lööma.
Vahepeal käis mul emme Sirliga külas, nii äge oli. Nad ööbisid Queensway's Queen's Park Hotellis. Üldse ei soovita. Nad saabusid oma päi ning tulid mulle tööle, kus me einestasime ja ajasime juttu ning hiljem tahtsime nende shopingu ikka ära visata ning siis Winter Wonderlandi minna. Kohale jõudes ma mõtlesin küll et iiiiik, miks nad selle hotelli võtsid. Sest eelmine kord nad olid sama tänava peal aga üli ilus hotell oli 3 tärni eest. Seekordne valik oli ka 3, aga no kammoon. Esiteks nad pandi mingisse keldri korrusele, toa uks umbes ei mahtunud üleni lahti, sest mööbel oli ees ja üldse väga kehv kvaliteet. Ragul siis nõudis nendele uut tuba, me juba teadsime omast käest Hispaanias, et ülemistel korrustel on arvatavasti kvaliteetsemad toad. Nad saidki siis kuskile 4ndale, või tegelt kurat teab, mis korrus see tegelt oli, sest esiteks meil läks 10 minutit, et see tuba üles leida. Selle hotelli koridorid on konkreetsed labürint. Ja täpselt selline tunne nagu laevas kõnniks, sest koridorid on üli kitsad ja põrand nii ebatasane, jäi selline mulje et kaotad laevas tasakaalu. A uus tuba oligi kõvasti etem. Siis läks veel mingi 10 minutit, et lifti üles leiaks. Väga imelik. Winter Wonderland oli igatahes äge. Veel ägedam oli see, et tol ajal polnud seal veel palju tahvast, nii et sai vabalt ringi liikuda. Nüüd ei pea enam õnneks see aasta minema, kui juba on ära käidud!
Mõtlesin, et panen mõned pildid, mis mu aasta lõpu poolt rohkem kokku võtaks
Bankside'i inimestega väljas õlut nautimas
Saime omale labelmaker'i tööl, siis tüübid meil kasutasid targalt ära seda
Mõtlesin, et teen oma kohvi oskusest pilti, enne kui ma sellest industry'st igaveseks eemaldun, ning enne kui mul nii savi hakkab, et ei viitsi enam korralikult teha
Karin on hakanud ise tatoveeringuid tegema-esimese oma kintsu peal, millal ta ometi tagasi tuleb, et ka mulle üks vangla laadne tat teha
Mu jõululik olemine

Osad ülesvõtted mu juuksuri koolist või muudest juuste teemast
Heidi tuli mulle modelliks mu kooli viimasel päeval. Tegime Winter Wonderlandi teemalise võistluse. Mille ma võitsin
Nüüd ma pean hakkama end valmis panema ja veel mõned kingid ostma!

reede, november 10

Ülevaade mitmest eelmisest kuust

Ma pole mega kaua kirjutanud. Esialgu selle pärast, et tõesti polnud millestki kirjutada suve kuudel (eriti huvitav suvi....) ja sis juba selle pärast, et kiire on olnud ja palju tegemist ja kui aega on, siis vedelen ja puhkan. Käisime vahepeal puhkusel, seda ma nii väga ootasingi suht terve suvi. Septembris sai ära käidud Hispaanias. Õigemini Kataloonias, olime ka seal tol nädalavahetusel, kui rahutused toimusid, aga me ei sattunud midagi nägema. Mõnus oli puhata, merd näha, päikest nautida, süüa, ringi käia jne. Kuna tegemist oli kuurort linnaga, kus enam pealt näha enam jaolt käivad turistid Suur Britanniast, sest igal pool oli toiduks pakkuda fish and chipsi, kebabi, pizzat, burgerit. Kammoooon ma ei lähe selleks puhkusele, et siis samu ebatarvislikku toitu näost sisse ajada, mida siin ka saadaval on. Õnneks ma leidsin restorane, kus sai siiski kohalikku kraami ka. Mega hea, suu hakkab mõttest jälle vett jooksma.
Töö poolest olin vahepeal Kings Crossi Caravanis abiks. Sealt liikusin edasi uude restorani Bank'is. Üli ilus sise kujundus, dekoratsioon ja üldse atmosfäär. Toit on veelgi parem kui varem! Tiim on äge, inimesed toredad ja töökad. Ainus VÄGA suur miinus on see, et me avame kell 7 hommikul, ehk mõni kord tuleb kella 6ks end näole anda. WTF. EHK et pean ärkama 4.40. Ise mõtlesin küll, et ahhh mis seal ikka, ma hommiku inimene, lets do this!! Ainult, et mu keha lihtsalt jälestab mind iga kord, kui ma nii vara ärkama pean. Lihtsalt konkreetselt valus ja halb on olla. Siis mõtled, et ah hea ju, kui vara alustad, vara lõpetad. Aga peale tööd ma lihtsalt nii väsinud, et mitte midagi ei viitsi ette võtta. Ja kuskile ei saa minna ja paari jooki nautida, sest lihtsalt ei saa piisavalt magada. Ma käisingi eelmine pühapäev peale tööd Bankside'is, kus ma varem töötasin, et kõikidele tere öelda ja paari jooki nautida. Sealt läksime edasi lähedal olevasse pubisse, kuhu pooled minna ei tahtnud, sest see on 'dodgy old men's bar.' Ja Stu käis seal varem otseses mõttes iga päev, ja keegi kunagi midagi head sellest kohast ei rääkinud. Ainult, et kui sinna jõudsime, siis noh okei, tõesti näeb välja ja lõhnab nagu selline tüüpiline vana kopitand pubi, aga taga õues oli jumala äge istumise ala istmete ja diivanite ja tulekestega. Saime isegi bluetoothiga kõlarid oma telefonidega ühendada ja oma mussi lasta. Äge õhtu oli. Aga kuna ma olen mega kohuse tundlik, siis jõin vaid paar õlut, ühe viski koola ja läksin koju, sest pidingi järgmine hommik enne 5te ärkama. Issand kui paha mul olla oli terve faking päev. Ja kui väsinud ma olin! Ja just eelnev laupäev ma olin ka pohmas mingi mega vähesest alkost. Reedel sai käidud Nalita juures, Alice tuli ka.
Jõuangi looga selle juurde, kuidas Piret omal juukseid lõikas ja jumala pange pani. Tahtsin veits otsi lõigata. No ma olen varem ka ise teinud, ja korralikult on välja kukkunud. Ja nüüd mul on ikka aimdu ka ja korralikud käärid ja puha, aga kuidagi ei tulnud hästi välja. Siis ma üritasin oma vigu parandada, kuid tegin asja ainult hullemaks, nii et pidin Nalitat paluma, et ta midagi ette võtaks. Läksingi siis reedel kohale veini ja toidu kraamiga, Alice tõi vana head Portugali porti, mida me too kord oma puhkusel Lissabonis suurtes kogustes jõime. Nalita juures ma ka tegelt palju ei joonud üldse, lihtsalt pole isu, aga no taluvus on täiesti null. Järgmine päev ma koolis tahtsin terve päev pikali visata ja krõpsu süüa. Aga eiiii õppisime uut lõikust. Ega väga selge pole, kuidas see keeruline asi käib, aga ma pole ainus. Kõik olid üli hädas. Ja homme õpime juba jälle uue lõikuse. Ma pole kordagi isegi harjutanud kodus. OOOOPS. Nüüd ma olen haige ka veel takkaotsa. Täna oli vaba, Ragul helistas haigeks, nii et saime lõpuks ometi koos aega veeta. Tal nüüd kaks tööd ja ma tegelt olen õhtustele vahetetustele üle läinud. Appi kuidas mulle meeldib! No esiteks ei pea vara ärkama. Teiseks ma avastasin, et kuna ma olen hommiku inimene, siis on just hea, kui hommik ja pärast lõuna on vaba, saan oma asju ajada, muu hulgas uuesti jooksmas käia, ja siis õhtuks tööle minna. Perfect! Aga jah, Raguli enam kunagi ei näe.
Juuksuri värk edeneb jõudsalt. Koolis on suht palju progressi olnud vahepeal, nii palju on kaelast ära saadud. Välja pool kooli teen ka mõndasid töid. Homme näiteks lähen peale kooli Heidi juurde juukseid tal värvima. Ostsin oma esimesed Wella värvid, nii et põnev! Ja word of mouth on juba oma tööd teinud, inimesed on tulnud küsima mu käest, kas saan nende juustega midagi ette võtta. But of course! Mulle nii meeldib, ei jõua ära oodata, millal diplom käes, et saaks päriselt ka tööle hakata. Ma olen omale palju uut kraami hankinud-uue fööni, uued harjad ja kammid, lõksud. Pool elamist on juukse asju täis. Nagu salongis elaks!
Täna ma kogesin midagi uut. Ragul ütles, et Tamiaa tahab ilgelt mingit mänguasja, mis praegu ilgelt trendikas on. Maksab £60 ja limited edition. Muidugi igal pool netis on out of stock. Käisime täna kinos ära, ja siis Ragul hakkas mänguasja poodidesse helistama, et kas on tulnud uus kaup. Sõitsimegi siis Brent Crossi lootes, et kõike mega ruttu välja poleks müüdud. Poodi sisenedes oligi kohe riiulil kolm tükki. Ma ei tea, mis haigus see on selliste mängu asjadega, sest see pole esiteks üldse midagi nii erilist, ja no look around you-täna päeval on nii palju mängu asju, lihtsalt mine ja vali! Aga see on mingi limited edition ja ebay's müüakse kahekordse hinnaga neid, nii et Ragul plaanib siis sama teha. Võtsime kõik kolm, ma maksin ühe eest igaks juhuks, kui lubatakse ainult 1 osta. Ja no nii oligi. Ragul sai ainult ühe osta ja ma ka ühe. Ma googledasin ka, et misasi see siis on. Lihtsalt mingi karp, mille sees on mingid väiksed vidinad ja nukud. £60 eest võib palllllju etemaid asju saada või etemaid asju teha. Aga noh mis teha.
Vahepeal käisid mul külas issi ja Kärt. Milline rõõm! Nii tore oli, et nad otsustasid tulla. Kärt pole siin varem käinud, nii et põnev oli. Kärt ööbis siin minu juures ja issi oli Kings Crossis hotellis. Käisime põhilistes turisti kohtades ringi, vahepeal kõndisime kohtades, kus ma ka eales käinud polnud. British Museumis sai jälle ära käia. Sattus ka nii, et päris mõned pubid sai läbi käidud. Viisime neid ka oma tavapärasesse Itaalia restorani. See oli lihtsalt parim ,mida me seal söönud oleme. Saame seal kõikidega hästi läbi, nad tegid seetõttu eriti maitsvad toidud. Issile ja Kärdile ka väga meeldis. Mul külmkapis kuhjaga Eestist toodud kraami. Issi helistas enne reisi ja küsis, mille järgi isu on. Ütlesin siis et noh võib pepperonit tuua ja Ragul soovib kindlasti pasteeti. Nad tulid konkreetselt terve kohvri täie moonaga! Kaks või kolm seda suurt pepperoni vorsti, kaks hirve vorsti, kolm erinevat sorti suitsu juustu, kaks erinevat pasteeti, kile koti täis kohukesi, kaks suurt šokolaadi, šokolaadi karp, präänikud, ja vist unustan siia listi midagi lisada. Appppiiiii. Kõik nii maitsev ja hea ja seda on nii palju!!
Ma nüüd peaks sööma midagi ja võib olla veel magama. Kõri auguni sellst haigusest!

laupäev, juuli 1

Hea nädala lõpp

Ma olen oma juuksuri koolist nii õhinal, või õigemini lihtsalt juustest. Eile vaatasin youtube'i videosid, üritasin siis oma nuku peal ka järgi teha, nii äge on kui hästi välja tuleb!! Ma nii uhke. Also, nii naljakas on vaadata, kuidas Ragul iga jumala kord südame rabanduse saab, kui mul see nuku pea keset tuba parasjagu tripodi peal on. Mwhaahahaa
Täna läbisin koolis kaks testi ja ühe multiple choice testi ja õppisin uue soengu ära.
sorri kui see nukk veits õudust äratav on, ma nii harjunud sellega..mu korteri kaaslane ütles, et nägi seda pead mu aknal, kui ta aias suitsu tegi ning ma siis mõtlesin, et äkki aknal päris ei hoiaks, ümberringi elavad lapsed, kes aedades mängivad. Ei taha, et nad elu lõpuni mind kardaks!

Vaatasime ära ka kaks filmi kinos, mida olime pikki silmi oodanud. Baby driver-nooooo mul olid vist liiga kõrged ootused, ja transformers-no appi..me jäime mõlemad magama. Kestis liiiiga kaua arvestades, et loo sisu võib vabalt viie lausega ära öelda. Aga noh kinos mulle meeldib käia nii või naa. Lahe elamus kuidagi. Mõni kord käin üksi, ega Ragul ei viitsi mingit My Cousin Rachel'it elusees vaadata. Mulle täiega meeldis, näitlejatöö oli ka mega hea. Tavaliselt mulle sellised draama filmid peale ei lähe, aga seda küll nautisin.
Ma nüüd vaatan veel juutuubi videosid ja võib olla lõikan juukseid.

esmaspäev, juuni 19

Aprill Mai ja Juuni

Tohoh kui enne oli nii, et aeg lendas, siis ma ei tea, kuidas seda aja kulgu kirjeldada! Olen oma juuksurikooli alustanud ning väga vabu päevi pole. Kaks kuus olen käinud hambaarsti juures, et ÜHTE hammast parandada, ja siiamaani pole veel see kammajjaa lõppenud. Ja no siis iga laupäev olen koolis. Kus mulle nii väga meeldib! Miks ma juuksuriks 10 aastat tagasi ei õppinud??? Ahjaa, normaalne inimene läheb ju ikka keskkooli ja sealt otse edasi ülikooli, muud moodi ju ei saagi. Pffft. Ma hiljuti nägin Ly'd ja ta kahte õde üle pika aja, nad nüüd elavad mõlemad jälle Eestis ja kuulsin, et nüüd tahetakse Eestis rohkem promoda praktilisi ametitöid või kutsetöid või kuidas neid nimetada. Jumal tänatud!! It's ok kui ei taha faking aastaid ülikoolis passida ja sitaks raha raisata, et siis avastada, et tegelt polegi nagu üldse huvitav või sulle kuidagi kasulik. Anyways ma nüüd tunnen küll, et olen õigel teel lõpuks. Veits vässu on olla, aga praegu on suvi ja meil on 30 kraadi ja üli mõnus ja pikad päevad, nii et on tunne, et peale töö või kooli päeva saab ikka muude asjadega ka tegeleda.
Käisime üks päev Brightonis Raguliga. See oli küll tegelt juba veits aega tagasi, kui ilmad alles hakkasid soojaks minema. Niiii mõnus on mere ääres käia. Londonis ju pole merd!
Raguli sünnipäev oli mai kuus, vedas ka ilmaga tollel reedel, käisime vaatamas mingit lahedat turgu Liverpool Streeti lähedal. Sealt edasi liikusime jõe poole ning võtsime paadi Greenwichi poole. Nii mõnus oli! Sai näha Londonit veits teise külje alt. Sealt edasi läksime o2 areeni, mul polnud aimugi, et seal sees on poed ja restoranid. Arvasin, et tegu on lihtsalt konterdi saaliga. Läksime lõunat sööma Franky and Benny'sse, kus me ühtlasi tinutasime veits liialt. Sealt edasi innovtsiooni keskusesse, kus sai igast lahedaid asju teha. Siis läksime Emirates Airline'i peale ning nautisime vaadet kõrgelt. Ma olen seal nii palju kordi käinud, aga ikka on äge. Ragulil oli esimest korda. Kui ma sealt maha tulime oli kell alles mingi 3 päeval, aga me olime nii läbi omadega. Tulime koju ja põõnasime väheke.
Karin on nüüd Melbourne'is omadega. Nii äge. Leidis koha, kus elada, ning nüüd käivad töö otsingud. Ma ikka nii uhke. Ja hea meel, et ta elus ja terve on. Nii naljakas on see, et ma saan talle helistada enne oma tööpäeva algust või siis kui mul siin mega hilja on. Üks päev helistasingi kell 7 hommikul krapsakalt tööle minnes ja Karin samal ajal pani meikki näkku, et õhtusele joogile minna. damn timezones!!
Tegelt ka seoses hiljutiste õnnetuste/asjaoludega Londonis ja ka mujal maailmas, on mul prioriteedid muutunud. Seal hulgas ka blogimine või sotsiaal meedia postitused. Kõik tundub kuidagi tühine ja ebaoluline, arvestades, mis õudusi ja traumeeringuid väga paljud inimesed on pidanud üle elama. See London Bridge'i õudus, see juhtus kõik mu tööle väga lähedal. Tänavad olid vist pärast seda janti veel nädal aega kinni. Üli imelik tunne oli tööle minna. Vaesed inimesed, kes Borough Marketil elatist teenivad. Turg tehti alles see nädala kolmapäeval lahti. Nad kaotasid ikka väga palju tööpäevi. Ma pole sinna veel ise jõudnud, aga kujutan ette, et väga paljud inimesed seda kohta külastada ei taha.
Teine väga suur õnnetus juhtus sel nädalal Lääne Londonis, kus põles maha 24 korruseline elumaja. Asjaolud on ikka väga kahtlased. Kuna tegu on üliiii rikka rajooniga Londonis ja nimetatud elutornides elavad tegelikult osad vaeseimad inimesed Londonis, siis kuulsin teooriat, et tegelt pandi meelega tuli otsa, et siis oleks rohkem põhjusi ülejäänud tornid maha lõhkuda, sest selliseid häbiväärseid ja vaeseid inimesi ju ometi Chelsea'sse ei taheta. Mul ausalt läheb süda pahaks. Eelmine aasta olevat tehtud maha põlenud majale £10 miljoni väärtuses remont seest ja väljast. Ma ei tea, mida nad sinna fassaadidele toppisid, sest kogu hoone oli 15 minutiga üleni leekides. Ma ei tea, mis kõige õudsam asjaolu on, neile nädal enne olevat tehtud õppealarm, mil olevat neile öeldud, et tulekahju puhul tuleb jääda oma korterisse, mitte üritada hoonest lahkuda. Mõelda, et sellise suurusega majas muidugi elavad igas vanuses inimesed, lapsed, kes ei tea, mida teha, vanad inimesed ja puudega inimesed, kellel pole võib olla isegi võimalik kellegi abita kuhugi liikuda. Ühe noormehe sõnul liftid kunagi ei tööta ja kogus majas olevat olnud ainult üks emergency trepp, mis oli blokeeritud millegi pärast. Ja nüüd uudiseid lugedes, tegelt tänaste uudistega pole nii täpselt kursis, kuid mis ma eile ja üleeile lugesin, oli see et kinnitati, et VÄHEMALT VIISKÜMMENT KAHEKSA inimest suri tuleskahjus ja leiti 70 surnut ....agaaa seal majas elas mingi 600 inimest ja haiglasse või ravile vms viidi kokku vist 20, kus neid siiamaani ravitakse. Aga ülejäänud inimesed?? Meedia ei taha isegi tunnistada, kui traagiline see lugu on. Chelsea linnavalitsus pole suht sittagi teinud, et neid õnnetuid inimesi aidata. Mul pole lihtsalt sõnu. Mind teeb kogu see asi nii kurjaks. Aga noh, need kellel võim on, nad ju võivad mida iganes teha ja väita. OMG mingi ajaleht väitis, et need elanikud polevat tahtnud, et nende kodudesse piserdussüsteemi installeeritaks. WHAT. Nad olevat kogu aeg kaebamas käinud, et nende kodud ei vasta ohutusnõuetele. aaaaahhhhh. Kui nii hakata mõtlema, siis no one's safe. Ei tea ju, mis rahabossidel tuleb idee, et siis buldooseritega umbes kõik maha niita ja siis teha nägu et kõik on ok.
Ma kõnnin kooli iga kord Camdeni jaamast ja pean minema üle kanali. Lihtsalt faking masendav on vaadata, kuidas üks ägedamaid Londoni varasid (suur osa Camden Marktetist) on lihtsalt maha lammutatud, et siis luksus korterid asemele ehitada. Sama ka Shoerditchis ühe blokiga, mis on kohe Shoreditch High Streeti kõrval. Nädalavehetuseti on seal äge turg püsti pandud, igast erinevad rahvad on koos ja kõigil on äge. Ägedad poed, kohvikud, baarid. Karin kunagi töötas seal ühes kohvikus. Ja kogu sel ühe tänava poolne osa osteti ära, et see maha lammutada ja korterelamu asemele ehitada. Aga ma ei tea, kas need plaanid on jõustunud. Vot selle pärast on mu mõtted olnud teiste inimestega, sest enda mured tunduvad nii tühised kuidagi. Love and peace for all!