neljapäev, detsember 31

Hea aasta lõpp

Noh, 2015 ongi lõpukorral. Jälle kuidagi nii kiiresti see jaanuari viimane päev kätte jõudnud. Aga uus algab jälle uue ja veelgi parema hooga! Sel aastal on nii palju juhtunud ja eluke on nii heas paigas hetkel, et lausa uskumatu tundub kohati. Olen nii palju häid ja huvitavaid inimesi kohanud, natuke ilma näinud, töö ja elukohta vahetanud, kodus kallimaid näinud, tuusa peika leidnud, kihlunud, only to name a few! Oleme Raguliga nüüd tuleviku plaane teinud ja fingers crossed et kõik plaanipäraselt läheks!
Ma otsustasin, et tahan uut aastat vastu võtta mugavalt, nii et läksin ja ostsin omale spordi rinnahoidja esimest korda elus ja ma ütlen ausalt, et ma ei taha seda enam elusees ära võtta! Ja teiseks mõtlesin, et mina ei taha uuele aastale vastu tulla kui kodus on kõikjal segadus, hakkasin siis asju ümber organiseerima. Saime eile Karini käest pagasi tagasi, mida me Eesti reisu jooksul jagasime, nii et meil on nüüd veeeel rohkem asju, mida pole lihtsalt kuhugi panna enam. Tegin korrastamisel väikse pausi, et näha kas tõesti Raguli jõuluks saadud mingi helikopteri laadne mänguasi enam ei tööta. Aga näed, TÖÖTAS. Lülitasin lihtsalt sisse ja välja, ja no siis koristamine jäi pooleli, sest see on tegelt nii äge mänguasi. Aga siis said kahjuks patakad tühjaks ja ma pidin koristamisega edasi tegelema.
Aga mis kõige peamine, Ragulil on alati tarkusetera, et tema ei taha kunagi esimese asjana uuel aastal joobes olla, unlike me kes iga jumala aasta suudab eelneva aasta vahetuse üle trumbata oma alko tarbimise koha pealt. But not today! Tänaseks oli esialgu plaanis lihtsalt AK, ta tüdruku ja ta vennaga olla kuskil. Aga noh, AK ja ta vend ei joo ja tüdruk on homme 8.30am tööl. Nii et ma ei tea, mis kavatsus neil oli..ja Karin on vist Fredi pubis, sest Fredi on tööl ja tahab, et Karin seal istuks. A see plaan pole enam väga ahvatlev, sest Ragul hetkel kolib tööga uute kööki, mis vist ei suju just kõige paremini, nii et ta tahaks hoopis tsillida. Mul pole selle vastu ka mitte midagi, tundub tõesti hea idee enam vähem kainena see aastavahetus püsida. Väikse šampa ikka teeme!
Ma olen veits umbusklikuks muutunud, ma olen täna endale juba kolm korda haiget teinud, suht rumalatel viisidel, loodan, et see loll komme järgmisesse aastasse ei kandu!
Alaku uus aasta kõigil suure pauguga ja saagu kõik väiksemad kui ka suuremad plaanid teoks! HEAD UUT xxx

teisipäev, detsember 29

Jõulud

Saigi Eestimaal ära käidud! Ja ka Soomes. Kuidagi ruttu käis see jõul kahjuks. Eelmine esmaspäev suundusimegi siis Raguliga Tallinna poole, jõudsime enne keskpäeva kohale. Martin tuli veel lahkelt järgi meile autoga, viisime asjad õikale ning läksime vanalinna kaema. Nii mõnus oli tagasi olla! Näitasin Ragulile platvormidelt vaadet, jõudsin ka ta raekojaplatsi vedada ning siis läksime sööma.
Peale kosutavat einet tahtsin R kioskist läbi käia et mingi suvakas sim kaart hankida. Kui ma aga sinna putkasse vabaduse platsil sisse astusin koos oma india kaasaga, siis müüa arvas kohe, et see on Ragulile mõeldud, kes tahab Eestis elul algust teha. Ta oli küll täiega tore naine, aga nii naljakas oli kuulata, kuidas ta ilusti seletas mida Ragul kõike tegema peab.
Siis saime Martiniga kokku, läksime Dublineri alla korrusele pubisse joogitama. Varsti ühines Grete, siis Mariann, siis Indrek. Ülilõbus oli! Koju jõudes polnudki nagu tunnet, et oleks purjus olnud, hommikul kah nagu paha polnud, aga kui me lõpuks laevale jõudsime, et Soome minna emme juurde, siis lõi küll peavalu sisse. Ja üldse nii rampväsinud olin, aga kui lõpuks kohale jõudsin ja Karin ning emme vastu tulid sadamasse, oli küll tuju hea ja üldse hea!
Käisime Helsingis veits ringi ning seejärel suundusime emme koju puhkama.
Järgmine päev käisime Suomelinnas, mis on saarekogum Helsingi lähedal, suht lühike praamisõit tuleb läbida, et sinna saada. Seal on igast varemed ja kahurid ja ilusad vaatepunktid.
Kuna päevavalgust peale seda kauaks ei jagunud, käisime ühes kohvikus, kus sai head karjala pirukat ja teed. Õhtul sõime jõulutoitu, avasime kinke ja vaatasime Mamma Miat. Päev oli vägagi korda läind!
Peale Soomet käisime issi juures, kus oli hea seltskond, imemaitsev toit, palju nalja ja kinke, head kodu õlut ja siidrit ja muud mõnusat! Peale söömise ja vedelemise käisime veel rabas!! Ilmaga suht vedas, võtsime kaasa ka jäägut, et külm ei hakkaks!
Kahjuks oli mingi aeg vaja issi juurest lahkuda, käisime emme, Karini ja Raguliga koos ära veel vanatädi juures ning vanaisa juures. Seal sai nii palju nalja, sest Andral oli oma nelja aastane tütar kaasas, kellel oli väga palju energiat ja Ragulil ei saa kunagi lastega mängimisest küllalt. Kahjuks oli ka aeg sealt lahkuda üsna pea, linnas saime Indrekuga kokku. Läksime raekoja platsis olevasse iiri pubisse, kus said head õlut ja süüa! Kuna see oli meie viimane päev reisul, siis ma olin lihtsalt niiii väsinud. Õismäele jõudes vennad ja peiks tahtsid veel pikalt jutte ajada, ma vajusin kohe ära ning õige pea tuli vist Karin ka magama..igal juhul talle jäi tsau ütlemata, sest ta veel põõnas kui me hommikul ära pidime hiilima.
Lõppkokkuvõttes väga äge puhkus! Ragulile Eesti väga meeldib, ta tahab juba praegu tagasi minna. Mu jaoks on Eesti külastuse järelkajastamine veel liiga masendav, oleks tahtnud kauemaks jääda :(
Täna juba käisime Londoni vahel. Õigemini Canari Wharfis, sest Ragul pidi Notes'i poodidesse mingeid asju viima. Issand, seal on nii palju kõrgeid ehitisi, hirm tuli peale! Suht suur šokk tulla Eesti maa talukestest sjuuksesse paika.
Me käisime veel seal kinos Star Warsi vaatamas, Canary Wharf oleks täpselt nagu mingi space ship!

reede, detsember 18

Jõulueelsed kokkusaamised

Alati on ju nii, et enne jõule läheb kõigil nii kiireks ja juhtub ka nii, et kõik lähevad kuhugi ära. Tegime siis sõpradega jõuluõhtusöögi eelmine nädalavahetus. Olime buukinud laua Atoca restoranis, Protugali kohake Lambethis. Otsustasime Raguliga minna autoga, otsustasime ka Karini ja Fredi peale korjata sest need sindrinahad läksid vale rongi peale. Ainult, et selle tõttu pidime me linnast läbi sõitma. Kõik oli nii umbeeees. Jäime 50 min hiljaks. Kohale jõudes ei leidnud parkimiskohta. oooops. Aga hea oli kõiki nägusid näha! Kelsey, Ruta, Nalita, Ben, Heidi ja hiljem tulid Fredi sõbrad ka. Toit oli maitsev, veini jõime palju ja lõpuks maksime mingi £25 näkku, norm. Pidime peale sööki veel välja minema, aga ma lõin käega, üldse polnud viitsimist. A ma olin klubiidee tõttu järgmise päeva vabaks võtnud, nii et sain lebotada. Õhtul sain Kotryna, Tate'i ja Neil'iga kokku Duke of Wellingtonis. See, kus Trudy ja ta vend töötavad, kus me eelmine aasta Kariniga pidevalt käisime. Sisse astudes Trudy oli juhulikult tööl, pole teda ka eiteakui kaua näinud!! Nii et sai temaga tsättida veits, ta vend ja ta poiss olid ka seal. Siis nad tegid ühed shoti ringid, mis mul siis üle jäi, tegin ka! Polnud isegi Neil'ile tere veel öelnud. Ta oli juba seal oma hunniku sõbrannadega. Ühinesin nende lauaga. Üliiitoredad neiud. Aga suht purjus. Naljakas oli vaadata neid. Üks nendest oli Wales'ist. HAHAHAHA ta aksennnnttt, mulle täiega meeldib tegelt aga tal oli keel samas nii pehme. Ja siis nad hakkasid jõululaule laulma üle pubi. Faking hästi laulavad. Neil saatis hiljem koduteel video, kuidas nad olid rongis samamoodi laulnud ja terve rong oli ühinenud nendega. Igal juhul mingi hetk Tate ja Kotryna lendasid ka laivi, väga tore õhtu oli!
Kolmapäeval, ehk üleeile, oli meil tööinimestega väike jõuluistumine. Piret jäi muidugi hiljaks. Olime restos Finsbury Park'is. No mul pole selles kandist aimugi. Tulin rongijaamast välja ja lihtsalt ei saanud aru kuhu poole minna tuleb! Hakkasingi valele poole minema, pidin siis teed küsima. Hiljem ikkagi selgus, et ma olen Raguliga sealt kogu aeg mööda sõitnud, lihtsalt ei teadnud, et see Finsbury Park on. Jõudsin lõpuks kohale, kõik olid juba seal ammu ootasid et tellida. Jõime ja sõime, ajasime juttu. Tegime secret santa't ka. Ma kinkisin Milo'le ühekordse kaamera, sest ta on hull pildistaja äss. Ise sain Leslie käest siidri nimega Kentish Pip (nad kutsuvad mind tööl Pip nimega), ja ta oli pisikese salli kudunud, mille otsas oli mälupulk. Kohe teadsin, et see on temalt, sest me olime juba pool aastat tagasi rääkinud, et ta annab mulle Beatles'ite muusikat. Hiljem läksime bowlingut mängima. Nad ei leidnud meie bookingut üles, a kaks rada oleks vabanenud tunni aja pärast. Olime siis vahepeal mänguruumis, mängisime igast erinevaid mänge. Ma alguses mängisin Charlie'ga seda õhu hokit vms, see laud oli nii libe, nii et see litter lendas kogu aeg igas suunas laualt ära. Ja kuna ma olen harjunud kas Raguli või AK mängima, siis mängisin suht agressiivselt...mingi hetk Charlie ei tahnud muga enam mängida:( George tuli ta asemele, ja kui Charlie hakkas oma asju põrandalt võtma, siis ma kogemata lõin litrit nii kõvasti, et ta sai näkku sellega. fakk. Peale seda ma ei julgenud enam midagi mängida. Õnneks üsna varsti oli aeg bowlingut mängida! Panime jalanõud jalga, seadsime nimed tablool, osad meist samal ajal tahtisd ruttu jooke osta. Little did we know, et me lihtsalt ei saaa teenindust. A kuna iga kord kui kellegi kord oli mängida, siis anti rahad ja joogieelistused järgmisele inimesele, nii et teenindajad vist mõtlesid, et kogu aeg on uued inimesed. Nii et me ootasime mingi 15 min...aga pohh, tore oli igal juhul! Ma läksin veits varem ära, sest Ragul oli teel oma ema juurest, ta võttis mind peale, et koos koju minna. Ja ma polnud üldse joogine, aga no eile.....ma lihtsalt ei suutnud. Ma olin niiiii väsinud! Imekombel elasin päeva üle. Tulin siva koju, vajusin kohe ära. Kahjuks pidi äratuskell mind äratama, sest pidime Karini juurde minema ja pagasi viima. Otsustasime, et kolme peale jagame suurt pagasit, et kingid kuidagi Eestisse viia. Ta lendab Norwegian'iga, meie aga Ryanairiga. Karinil oleks lisapagas £20 odavam kui meil "odavlennu" firmaga. Hea nali. Peale seda tahtsime sööma minna kuhugi, aga mul hakkas järsku nii paha! Mõtlesin, et panen roopi autos, nii et tulime koju. Tellisime Jamaika toitu, ja isegi seda oodates ma pidin pikali heitma ja uinaku võtma. Toit oli väga hea! Ainult, et rohkem oleks pidanud tellima.
Ja täna jälle vaba õnneks! Alustan oma pakkimist, paar asja vaja veel reisi jaoks osta, ja esmaspäeval lähemegi juba Eestisse!!! jeeeeeeeeeeee
Lõpetuseks demonstreerin oma jõulumeeleolu

kolmapäev, detsember 2

Kokkuvõttev talve algus

Külm on. Ja pime. kogu aeeeg! Nii et õues väga hullata ei saa enam. Tahtsin paar nädalat tagasi minigolfi mängima minna. Need on ainult välised millegipärast. Sain Raguliga Bounds Green'is kokku, et sõidame siis sinna. See on kuskil Kirde kandis, sjuuke lahe dinosaurustega. Ok lastele mõeldud, aga ikkagi äge. A kui sinna jõudsime, siis mõtlesime, et ikka liiga külm ja tuuline on, keerasime siis otsa ringi ja läksime hoopis kinno Bondi vaatama. Ma olin juba ühe korra näinud, a mis siis.
Eile oli kraadiklaasi järgi küll kohati 14 kraadi, aga ikka kuidagi vastik on...ma olen täielikuks külmavareseks muutunud. Ja nüüd olen haige ka veel takkaotsa. Nüüd pole enam nii hull. Kolm vaba päeva järjest. Eile küürisin korterit veits. Suht rets oli. Peale meie on siin veel neli tüüpi. Õnneks või kahjuks on pooled neist normaalsed ja korraarmastajad. Üks brasiillane tegi köögi korda, jättis kirjakese külmkapile, et äkki hoiame puhtana seda edasipidi. Normaalne mu arust. Mis pole mu arust normaalne, on see, kui meie üks austraallasest korterikaaslane on see sitakott, kes on nii rõve ja ei korista enda järelt ja jätab katkiseid klaase lauale ja kilde põrandale vedelema. Ja siis tema on see, kes kirjutas brasiillase kirjakesele "thumbs up, Nick likes this." Vigane peast. Ja noh, kui ma olin vannitoa enam vähem rokast puhtaks saanud, jätsin ka kirja, et palun koristage enda järelt kui olete vannitoas ühele poole saanud. Ta oli jälle sinna NICE kirjutanud. Ise ta on torusepp, mitte et ametil midagi viga oleks, aga ma ei saa aru, kas ta käib saabastega duši all või mis.. Ülinärvi ajab. Igal juhul, võtsin üürikorterite pakkumiste lehed lahti.
Nüüd on ju aeg seal maal, et saab üksteise poole õhtusöökidel käia. Karin ja Fredi tegid väikse istumise. Lahe oli, nad tegid ülipalju erinevaid pitsasid, sai söödud, joodud ja juttu aetud. NAd elavad Shadwell'is, üliilusas korteris! Tahan kaaa. Aga ja AK tegid ka väikse õhtusöögi üks õhtu. Aga tegi india toitu, hästi hea oli!! Ma olen üldse nii palju söönud viimasel ajal. Ilma tõttu vist..mulle hakkas pitsa maitsema!! Sest ma avastasin, et mulle ei meeldi see tomati kaste seal peal, mis pitsa põhja vastikult pehmeks teeb. Paar nädalat tagasi meie ülemus Matt esines üle tee pubis. Seal nad söögipoolist pakuvatki ainult pitsat. Ja see oli nii hea!! Hiljem oli allkorrusel lahtine baar, suht norm. Matti esinemine oli ka tipp topp, tal ikka talenti nii paljude asjade peale! Kuna ma olin veendunud, et mul järgmine päev vaba pidi olema, mõtlesin, et jään pikemaks, joon ja ajan juttu. A alks ei läinud üldse alla kuidagi, mõtlesin et mis seal ikka, lähen koju ja magan korralikult. Ainult, et hommikul kell pool 8 Gemma saatis sõnumi, et eeee sa peaks tööl olema. Shiiiiit, ajasin päevad sassi, nii et jah..jäin poolteist tundi hiljaks. A keegi ei pahandanud õnneks, sest ma olen tavaliselt ülikorralik.
Vahepeal on paar külalist ka käinud. Laura, mu ülikoolisõbranna, käis Londonis. Tegelt mitte minu pärast, ta käis mingil treeningul, vahepeal käis Cardiffis ja siis tuli tagasi. Saime kokku. Esialgne plaan oli uidata mööda Londonit, kuni kell öösel seal maal oleks olnud, et ta Kings Crossist bussi lennujaama võtab. A siis ma mõtlesin, et ta nagunii on nii väsinud, ja õues oli faking külm, et toon ta hoopis mu juurde ja hiljem tellin überi talle. Mõeldud tehtud. Nii tore oli teda näha ja juttu ajada. NAgu polekski vahepeal lahus olnud! Ja sama tunne oli kui Minnit ja Maarjat nägin. Nad tulid paariks päevaks Londonisse. Sain üks päev kokku nendega, lõbus oli! Järgmisena tuleb Riikka Lõuna Ameerikast tagasi korraks oma uue noormehega. On vist Londonis nädal aega, ehk on aega korra koos hängida, lahe oleks!
Käisime Raguliga ka mini puhkusel Canterbury's. Kent on vist suvel veits parem külastada kui praegusel aastaajal. Oli küll ilus, a kui külastasime selle lähedal olevaid linnu, siis pikalt ei tahtnudki peatuda eriti..Aga vähemalt nägin nüüd ära! Ööbisime Bed & Breakfast'is. Peab tunnistama, et enamik aeg puhkusest me konkreetselt puhkasime vaadates telekat ja magades. Aga seda oli nii vaja meile!
Hetkel koon kampsunit, ma pean selle valmis saama enne jõule! Sest Ragul tahab seda eestis kanda. Ma pean lõnga minema juurde ostma Stoke Newingtoni, aga õues tundub jälle nii kole. Ma eriti hea kodukana!

neljapäev, oktoober 29

Mõnus sügis

Meil nii ilus sügis. Kuigi sajab kohati suht rohkelt, a õnneks osadel vabadel päevadel on nii ilus päikseline! Teisipäeval oli mul, Ragulil, AK'l ja Aga'l korraga vaba. Mõtlesime bowlingut mängima minna. Kui me aga nende majani jõudsime, selgus, et Aga tuli alles dušši alt ning pidime suht pikalt ootama. Kui ta lõpuks valmis sai, suundusime bowlingusse, ning korraks käis peast läbi idee, et miks me sees kuskil passime, et lähme õue, näiteks mere äärde. Aga no võtsime ikkagi ühed joogid, mängisime ühe mängu ja siis mõtlesime, et sõidame mere äärde. Ainult, et ma guugeldasin, millal päike loojub. kell 16.42. No mida. Masendav. Mere äärde oleks olnud 55 min sõit.Selle asemel otsustasime siis hoopis sööma minna. Aga seisime silmitsi probleemiga leida lahtist restorani. Me olime kuskil ida Londoni kandis. Ja kell oli peale 3, ning restoranidel on ju need mõned tunnid enne õhtusöögi aega, kui nad kinni panevad. Valuuus, kõhud olid nii tühjad, sõitsime mega pikalt ringi. Harold ja Kumari tunne tekkis. Lõpuks jõudsime Walthamstow'sse. Läksime ühte Jamaika restorani nimega Turtle Bay. Ütlen kohe ära, et kui vürtsist ei armasta siis hoia heaga eemale. See oli niiiiii spicyyyy. Kui me suupisteid alles sõime, siis AK pidi küsima minema, et nad selle jerk sauce'i ei paneks ta toidu sisse. See oli tõesti ränk. Ma pole kunagi midagi nii vürtsist söönud...vähemalt sai proovitud. Interjöör on neil lahe ja nad teevad ägedaid jooke, nii et tasub siiski elamuse mõttes minna!
Eile peale mu tööd Ragul tuli järgi ja kuna mul oli kõht tühi, siis läksime oma tavapärasesse itaalia restorani Muswell Hill'i, et siis peale seda Suffregette'i vaatama minna. La Porcetta's taheti meid samasse lauda istuma panna, mis eelmine kord, a siis hüppas välja omanik ja ütles, et eelmine kord juba istusite siin, minge istuge taha poole. Nii eriline tunne tekkis kohe. Toit on neil nii maitsev, hinnad head ja portsjonid megasuured. Peale söömist suundusime Wood Green'i, võtsime isegi piletid ära ja siis mõtlesime, et oleme ikka nii väsinud, nii et tulime koju! Eriti head jobskid. A meil ju need membership kaardid, nii et eraldi iga kino külastuse eest ei maksa. Mis on hea, sest igavate filmide puhul pole kahju magama jääda või üldse ära minna. Kodus igatahes ma tahtsin kohe ära vajuda. Ma vist pean ikka uuesti kohvi jooma hakkama, sest ilma kafeiinita ma pole ju üldse nii ergas kui vanasti. Eks näis, üritan veel vastu panna. Ja täna on ju neljapäev. Ragulil taimetoidu päev. Ma ei tea, kas ma suudan kaasa teha. Me peaks kokku saama, et hommikust sööma minna. Või siis lõunat pigem. Ja hiljem saan Zuzka ja Kotrynaga kokku! Zuzka on korraks Londonis nii et peaaab ju nägema! Ma niiii ooootan

teisipäev, oktoober 27

Jälle see kellareekamine

Pühapäeval oli ju kellakeeramine. Mida ma ei teadnud muidugi. Kuna mul jälle tervis korrast ära on olnud, siis olen suht palju maganud ja öösel mõtlesin, et miks öö niiiii pikk on. Hommikul olin reibas, ärkasin enne äratust üles. Mõnuga oli aega end tööle valmis panna. Siis oli aega üle, et minna Raguli kaisutama. Võtsin oma käekella kaasa igaks juhuks, et oleks hea ajal silma peal hoida kui ma järsku rabanduse oleks pidand saama. Jumal hoia...Ja nüüd on õhtuti nii pime:(
Ja üleüldse kuna nüüd on sügisene aeg, siis peab rohkem läbi mõtlema, mida ette võiks võtta. Laupäeval tahtsime Raguli ja ta 3 a. tütrega minna veealusesse maailma, aga seal oli järjekord nii pikk, nii et otsustasime seda mitte teha ning hoopis muid asju tsekkida. A ta tütar Tamiaa on lihtsalt nii armaaaaas. Esiteks temast saab nii ilus naine. Ma vist elu aeg kadetsen. Ja ta on nii naljakas ja äge. Vait ei jää ja aina küsib küsimusi. Kahjuks ma kaua ei jaksanud olla, sest kõhu valu läks jällegi nii hulluks. Põhimõtteliselt olen kõik vabad päevad siruli veetnud. Ebaaus.
Meile on tulnud kokkamistuhin peale, mõtlesime, et miks laristada väljas söömise peale raha kogu aeg. Eelmine nädal käisin poes ja ostsin karri kraami. Ragul ju meister sel alal. Vaatasin et oh mis need rocket chillid on, et võtan paki. Mingid väksed tšilli jublakad suures pakis. Ise mõtlesin et noooo kui kanged need ikka olla saavad. Vaatamata sellele, et Ragul mind hoiatas, ma ikka ju pidin väheke proovima. Apppiii, ma mõtlesin, et ma suren ära või et mul suu sulab küljest või et see valu ei lõppe eales. Õnneks läks küll üle, noh nüüd ma siis tean.
Ragul ostustas, et neljapäeviti hakkab ta taimetoitlaseks. Esimene kord oli eelmine neljapäev. Võib olla ma selle pärast vaevlesin, et ma olin tööl terve päeva ning seega ei saanud ise väga valida, mida süüa, aga no MIDAGI POLE SÜÜA. Läksime õhtul mingisse vahemere tapase restorani. Suht kesine valik oli mitte liha osas. Tellisime küll palju erinevaid asju, aga ükski asi ei täitnud väga. oh well. Eks näis kuidas ma suudan kord nädalas lihale vastu panna.
Otsustasime ka üks päev kooki teha. Mu töökaaslane Georgine, nagu selgus, omab mingit väikest koogi firmat ning tal jalaga retsepte segada. Andis ühe chocolate mousse koogi retsepti. Kiitis veel taevani, et see on arvatavasti parim asi maailmas. Davai. Meil oli vaja osta see ümmargune koogivorm, ja ka muid vajalikku, mõtlesime et sõidame Ikeasse. Aga no liiklus oli nii hull ja kui me Google mapsist vaatasime, et mis tänavad on veel umbes, siis Ragul valis järjest teid, mis aina suurema kaarega Ikeasse viivad. Sel asemel, et lihtsalt see üks jupike, mis peaks olema 11 min oleks olnud 20...haha. Nii et lõpuks ta andis alla, läksime Dalstonisse, mõtlesime et shoppame seal veits. A lõpuks lahkusime ikka tühjade kätega, sest selgus, et Raguli vanas kodus on tal kõik vajalik tegelt olemas. Järgmine päev hakkasime askeldama. Avastasime, et retsepti kirjelduses oli suht mitu lünka ja et pooled asjad pidime ise arvama. Seega kook ei tulnud just parim. Eile kurtsin talle, siis ta selestas ilusti ära, siis jäi küll veits rumal tunne. Aga noh, proovime uuesti!
Lõpuuuuks Charlie, mu üks teine töökaaslane, sai mu sõrmuse valmis. (Küll mul on kasulikud töökaaslased). Ta suht hea ehte sepp. Mul nimelt kihlasõrmus liiga suur siiski, ostsin neid plastik jublakaid, mida sõrmuse külge panna, et sõrmus ära ei kukuks, need nii jamad. Ei soovita üldse. Siis üritasin poodidest leida no kõige tavalisemat sõrmust, mida kihla sõrmuse ette panna, et see ära ei kukuks. Leidsin mingi odava, a see ka liiga suur. Ja siis lõpuks Piretil koitis, et halllooooo Charlie teeb ju sõrmuseid. Tegi mulle ilusa, tavalise hõbedast sõrmuse. Ja raha ka ei küsinud, on vast hea inimene. Nüüd ma näen küll välja nagu ma oleks abielus, aga ma arvan, et see on veits etem kui oma kallis sõrmus ära kaotada!
Mul jälle vaba päev, eriti enne koitu ärkvel, ma ei joo ju nüüd enam kohvi. Üritan kanget kraami eirata oma kõhu pärast ja seega magan palju paremini. Mõtlesin, et teen meile pannkooke!!!

laupäev, oktoober 17

järjekordne oktoobri kuu

Nii palju rohkeid aegu on vahepeal mööda läinud. Silje käis külas näiteks eelmine nädal. Nii hea meel oli teda näha üle nii pika aja! Ta ei jäänudki ülde kauaks, nii et palju ei saanud ette võtta. Viisin ta Camdenisse, Brixtonisse, Karini kohvikusse ja kesklinna Big Beni üle kaema. Viisin ta eelmine reede Victoria jaama ära, et ta ilusti sealt rongi otse lennujaama saaks võtta. Ise pool minestusäärel hommikul vara, sest mul oli lihtsalt niii paha ja nii rõve külmetus. Olin endaga lõpprahul, et enne koju tulekut jaksasin veel hunnik puuvilja kokku osta kui järsku Silje sõnumit lugedes selgus, et ta läks valesse lennujaama. No Simmmooooo. Muidugi jäi ta lennust maha, a sealt lennujaamast sai teise lennu peale õnneks. Sjuuke naljahammas ikka.
Käisime üks päev Roystonis, seal linnakeses, kus Ragul sai oma lemmikut magustoitu. Polnud midagi muud oma vaba päevaga peale hakata, nii et nii me siis otsustasimegi ainult selle pärast sinna sõita. No tegelikult sõitsime sinna, siis sõitsime tagasi Hatfieldi, ööbisime Raguli majas. Seal oli parasjagu üks vaba tuba ning järgmine päev käisime ära Cambridge'is. Ma pole varem käinud. Seal on niiii kenaaa. Kohati meenutab Amsterdami oma jalgrataste ja kanalitega. Võtsime oma uhked kokku pandavad rattad ka kaasa, et saaks linna vahel tiirutada. Ilmaga ka vedas. Külastasime paari ülikooli kompleksi. Mu enda Stirlingu ülikooli linnak kahvatub nende kõrval! Iga hoone on konkreetselt loss. Mingi aeg tahaks kindlasti tagasi minna.
Eile käisime Hastings linnas lootuses, et on ilus ilm ja saame oma rattaid kasutada aga no ei. Ilm oli halb, rattad jäid autosse, kondasime niisama veidi linna peal kui ette juhtus tatoveeringu salong. Ragul alguses naljaga ütles, et ooo teeme tatoveeringud, aga noh lõpuks tegimegi.
Palju kahjuks ringi ei jaksanud ega tahtnudki käia. Ma ei tea, kuidas ma selle talve üle peaks elama, sest juba +10 kraadi juures mul on selline tunne, et ma külmun ära lihtsalt. Ma ei saa aru, kuidas nii saab??? Vanasti ma üldse külma ei kartnud. Ma ütlen, see meie mega soe ja hubane tuba on mind ära hellitanud!!
Teel Hastings'isse märkasime ühte lahedad farmi poodi. Seal oli nii palju ägedaid asju jakingi ideid!
Talve tulekuga seoses otsustasin Ragulile kampsuni kududa. Alustasin umbes kolm nädalat tagasi, progressi on veits olnud, a loodan jõuludeks valmis saada selle, et ta seda Eesti maal kanda uhkusega. Ma muidugi ei teadnud, kust üldse lõnga osta. Karini soovitusel läksin Stoke Newingtoni. Guugeldasin mingi lõnga poe, aga no kui ma selle seal kandis üles leidsin, pidin rabanduse saama. Üks lõngakerake £16!!! Okeiii, sinna on vist kulda sisse põimitud. Eniveis kõrval poes oli valik ok ja hinnad nagu veits leebemad.
Üleeile otsustasime kinno minna Macbeth'i vaatama. Oh lord. Esiteks ma ei tea üldse, mida see Macbeth endast kujutab ning teiseks ei saa ma vanast ja luulelisest inglise keelest aru, nii et me mõlemad Raguliga andsime pärast 5 min alla. Sellist asja pole varem juhtunud...A no teised ka tööl täna ütlesid, et peab teadma, mis loo sisu on, siis enam vähem on aimdu, mis toimub. Hilujuti nägime The Martian'it, see küll väga meeldis!

kolmapäev, september 30

TšEHHI

Maa, kus mets vohab, mäed kõrguvad, nii suurtel kui väikestel linnadel üks kirik ja keskväljak ilusam kui teine, õlu odavam kui koka koola ja iga nurga taga on alati midagi põnevat!
Olime esmaspäevast laupäevani seal. Ööbisime küll Prahas kuid käisime enam jaolt autoga linnast väljas erinevates ilmakaartes uudistamas nii lähemal kui kaugemal. Koha nimesid on võimatu hääldada või meelde jätta, isegi sat nav'i oli peavalu neid sisestada, kuid see eest oli tõesti igal poole mega ilus!
Esimese asjana hotelli jõudes jäi silma üks kohalik baar. Võibolla, et liiga kohalik. Kui me õlled kätte saime ja õue maha istusime, siis baari töötaja kõõlus pidevalt ukse lävel, et meid vahtida. Ma ju valge ja Ragul mitte, võibla nad pole varem sellist nähtust näinud...
Käisime Rock Towns'is, mis on Prahast põhja poole ning mis on väidetavalt väga suur ala erinevate põhipunktidega, kus on hästi suured kaljud ja mäed. Kuna neid oli nii raske ja keeruline leida, käisime kahes kohas vaid.
Sel on juba jõulud käes

Viimasel päeval polnud enam väga palju energiat, nii et kiikasime tüüpilised atraktsioonid üle. Ragul oli bookinud meile tai massaaži. ou emm džii. See oli nii hea! Enne seda mõtlesime, et sööks veits, muidu on kõhud peale massaaži megatühjad. Leidsime mingi laheda kohakese, kus burgereid pakutakse. Mulle need küll eriti ei istu, harva käime Londonis Five Guys' burgeri kohas, sest see on vaieldamatult Raguli lemmmmmik aga nüüüd, see pisike koht Prahas on ta uus lemmik, sest ta burger olevat lihtsalt nii hea olnud! Pidin ka tõdema, et mu seene, sinihallitusjuustu burger oli ülinämm. Ainult et nüüd, kui isu tuleb, siis me ei saa ju..

Reisiga jäin ülirahule. Tihtipeale erinevates linnades ringi jalutades meenutas kõik täiega Tallinnat ja selle vanalinna. Täiega tuli kodu igatsus! Aga õnneks hiljemalt jõuluks lähme Eestisse!

Tagasi jõudes esimese asjana läksime pühapäeva hommikul või noh, suht keskpäeval hommikust sööma. Kuna me kuus päeva järjest sõime hotellis hommikust ainult mis saada oli, ehk siis hunnik saia ja eriti maitsvaid erinevaid vorste ja juuste, tahtsime tagasi olles midagi sooja saada. Cafe 338 mis meie lähedal on, on hästi populaarne ning seal oli megajärjekord uksest välja. Kõndisime veel 2 min ja läksime ühte teise. No seal oli toit vähemalt sama hea! ja odavam
Õhtul olime veel holiday mode'il ja tellisime india toitu, kuid nüüd ma kavatsen tubli ja hoolas olla! Šokeerival kombel liha isu pole, sest taaskord-tšehhis sai seda lihtsalt liiga palju!