pühapäev, mai 24

Lust ja lillepidu

Oeh, eile tuli taas kord ohverdada oma hea pühapäevane enesetunne. Tegelt see oli seda väärt (samas nüüd on hea öelda, kui lõpuks pikk tööpäev seljataga on ja ma taas voodis saan siruli olla), sest Ragulil on homme sünnipäev ja siis selle auks käisime dringitamas. Oli hea ka väike pingutus teha ta sõpradega rohkem hängida. No need inimesed küll töölt, AK ja ta tüdruk, Alba ja ta poiss ja siis meie. Alba tüüp töötab kuskil kokteilibaaris Old Streetis, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et ta teab seal 15km raadiuses kõike baarmen'e. Saimegi kõik Shoreditch'is kokku. Õhtu jooksul käisime kolm baari läbi. Igas kohas mekkisime aina rohkem ja rohkem kokteile. Pean häbiga tunnistama, et jumala head olid. Ja kuna see Daniel on hea sõber igal pool, siis päris head arved olid ka. Äge oli küll laivi lennata ja teeselda, et mu lemmik koht maailmas, sest kõik töötajad igal pool suht lahedad ja sõbralikud, aga no i'le pani täpi see, kui me Shoreditch'ist Old Street'i TAKSO VÕTSIME. Ma sain aru, et inimestel on jalad kõndimiseks antud...Päriselt, see on mingi 10 min jalutuskäik aga noh. Mõnikord võib kunnitseda ju!
Ja nüüd tegelikult on täna staff party meil, aga elusees ei viitsi ega suuda seda üle elada oma hetke konditsioonis. Neljapäeval oli Briari ära saatmis joogid, nii kurb oli tõdeda, et ta Uus Meremaale tagasi peab minema :( Reedel pidin minema Marvini sünnale. Heidi oli hästi ägeda üllatuspeo korraldanud, aga ma pidin kompromissi tegema ja sinna mitte minema, sest muidu ma oleks ausalt laip praegu vist. Homme ju bank holiday nii et saan mõnuga jälle 10 h tööl olla. Peale seda on ainult 2 päeva veel jäänud ja siis on GOOD BYE NOTES. Lisaks, on plaanis Raguli juures olla nädal aega. Sama hästi nagu elaks teises linnas, sest ta elab nii kaugel lihtsalt. Ühe korra olen seal käinud ja kui ma oma google maps'ist aru üritasin saada, kus ma üldse olen, siis see lihtsalt ei õnnestunud. Aga eks ma pean teeotsa ülesotsimise oskuse ära omandama, muidu on vist kehvasti!

laupäev, mai 23

Vaba päev

Ilus algus ilusale päevale. Maja teeb meil freelance'i aeg ajalt ja kell kaheksa helistas, et tal ega Tate'il pole võtit, et pood avada. Tüüpiline. Tate tuli siis King's Cross'ist tuubiga siia, haha. Põhimõtteliselt kõik eeldasid, et kellelgi ikka võti on. Ega ma ei pane pahaks Tate'i ilusat nägu näha, aga kammoon mul on vaba päeeev. Juhtub teist suht harva. Aga ma ei jõua oodata, millal mul viimane päev on. Ehk siis kolmapäeval. Ja siis lasen lebosse natukeseks enne, kui uut tööd alustan. Mul päriselt selline tunne, nagu Küprosel poleks käinudki. Uut puhkust juba vaja. Mul oli neljapäeval proovipäev ühes kohas, mis on 20 min kõndimiskaugusel, nimeks Bear + Wolf. See sjuuke hästi populaarne emmede kohvik, tulevad oma pisikestega aega veetma. Pakutakse kooke, smoothie'sid, värskelt pressitud mahlu, väike kööginurgake on seal, lõhnad olid alati head, aga mul polnud isegi aega menüüd vaadata või kiigata, et mida see kokk seal kokku keerab. Seal on erinevad tööd kõigi vahel ära jaotatud, ehk siis enamik ei tea kohvist mitte midagi. Ja kui ma oma latte art'iga uhkustama hakkasin, siis kõik olid megavaimustuses! Egolakssss. Ühesõnaga, kuna ma sain hästi hakkama, siis pakuti kohe tööd. Ülejärgmine esmaspäev alustan. On küll pikad 11h päevad, aga samas ainult 4 päeva nädalas. Saab äkki jälle neid asju teha, mida ma ammu teinud pole. Näiteks nüüd ma kavatsen raamatut lugeda, sest mul selleks aega ainult tube'is olles. Hiljem lähen šoppama. Ragulil on sünnajoogid täna, nii et tahaks ilus välja näha! Neljapäeval käisin ka, uskumatu. Ragul oli impressed, et mina kui tüdruk nii vähe šoppan. A mida ma teha saan, kui ma seda lihtsalt üle kõige vihkaaan. Lubasin talle, et ma täna enne kella 11 voodist ei tõuse, nii et nüüd pean mitte midagi veits tegema, kihelen täiega koristama ja mida kõike tegema, aga eks ma hoian siis lubadusest kinni.

esmaspäev, mai 18

Uued algused

Nii pea kui ma maailma parimalt puhkuselt tagasi olin, pandi mind tööle 8 päeva järjest. Mõtlesin, et okei. Ei tasu ikkagi teiste õudusjuttude põhjal uut mänedžeri maha kanda. Ja kui ma juba neljas päev iga faking päev mingi jamaga olin tegelenud, üks hullem kui teine, siis osutus lahkumisavalduse kirjutamine suht lihtsaks. Tegelt okei, jamad ikka juhtuvad ja alati ei ole kõik kellegi süü, aga meie tiimi "liidril" pole vaja töötajate peale karjuda kuni nad nutma hakkavad, või röökida või äärmiselt ebaviisakalt suhtuda mingite megamõttetute asjade pärast. Ja kuna kõik ülejäänud normaalsed inimesed on ka ära läinud, siis mul pole kedagi seal järgi, kes aitaks tervet mõistust säilitada. Nii, et eelmine reedel sain ma lõpuks Ly'd näha. Polnud teisest näha ega kuulda juba mingi kuu aega! Läksime õlutama ja catch up'ima. Ühinesid ka Hakim (!!!), ja Bridget ning ta sõber. Constitutionist suundusime Abbey Tavern'i poole, sest seal pesitsesid HAkimi sõbrad. Ma jõin kogemata liiga palju, sest ma pole enam selline joodik nagu varem, ja kuna megaväsitav nädal oli seljataga, siis suundusin vara koju. Lootes, et saab korralikult end välja magada, sest ma lubaaaasin Ragul'ile, et me veedame laupäeva koos. Pealegi, ta oli mingid piletid kuhugi ostnud, ja mul polnud aimugi mis koha või millega tegu. Hiljem selgus, et mingi Aasia festival Tobacco Dock'sis. Seal tegelt suurt midagi näha ei olnud, tantsijad esinesid ja mingid mõõkadega vennad raiusid bambuutüükaid maha. Aga toit oli hea! Ja üks hea õlu läks kah õigesse kohta.
See kohv on Indoneesiast ja ühtlasi maailma kalleim kohv. 100g maksab £30! what the fuck. Meie osad oad 250g on £11 ja see tundub juba rets raharööv. Lõhnas hästi küll, aga kammoon. Tore oli, aga läksime vara koju ja vara tuttu, sest ma olin nii rampvässu. Täna kaesin ühe kohviku üle, kuhu proovipäevale lähen neljapäeval. Väga tore koht, kodust vaid 20 min kõndida, nii et mega sobiks see!

laupäev, mai 16

Küproooos

Käisime ju väiksel puhkusel Karini, Nalita ja Lauraga. Nädal aega saime väga sooja ilma, head toitu, imeilusat maastikku, ägedaid randu ja toredat selstkonda nautida. Maandusime lõuna Küprosel, lennujaamast võtsime rendiauto ning seadsime enda seiga põhja poole. Kuna saare keskel väga teid pole, siis saime mööda rannikut sõita. Tegime paar peatust, igal pool nii toredad ja head inimesed. Kõik räägivad inglise keelt. Kõige parem on see, et see on küll brittidele väga populaarne puhkekoht, aga praegu pole veel puhkuste/turisti hooaeg. Hea rahulik! Ööbisime Polis'es, see megaväike linn, aga nii armas ja tore. Iga hommik käisime samas kohvikus, mitte, et kohv ülemõistuse hea oleks olnud, vaid need inimesed on lihtsalt nii toredad!
Ainult kahel päeval me ei käinud rannas. Üks oli meie teine puhkuse päev, sest me esimesel päeval põlesime täiega ära, nii , et tahtsime ettevaatlikud olla. Ja teine kord oli, kui me otsustasime minna Türgi poolele. Sõit oli küll suht vaeva ja stressirohke, sest nii mägine ja käänuline tee on seal suht IGAL POOL, ja kohalikud on täielikud maniakid, kui nad sõidavad. Aga väärt oli, kõikjal on nii piltilus, Türgi poolel oli erinevust tunda küll. Inglaste asemel on igal pool venelased, ja üleüldse kuidagi elavam tundus seal. Poole päeva peal tekkis Küprose igatsus! Meie parim retk mis me ette võtsime oli aga peole minek. Saime teada ühes pubis töötaja käest, et kuskil linnas mere ääres on mingi klubi, millel esmaspäevasel päeval oli avamispidu. Ja et pidu hakkab juba päeval pihta ja kestab pikalt. Pidi eriti rets olema. Hakkasime siis leiutama, kuidas sinna saada. Kuna Nalita, meie ainuke autojuht, tahtis ju ka ikkagi pidutseda ja mitte kaine olla, siis valikud olid buss või takso. See koht on Polis'est ütleme 75 km kaugusel. Ja me oleks pidanud ühe otsa eest 120 euri maksma. I dont think so. Läksime siis ühe bussiga lähemasse linna, seal selgus, et pidime 2.5h ootama teist bussi, ja seal teises linnas me läksime otsejoones sööma, sest nälg oli nii suuuur. Maha istudes ma küsisin, et kus pool see rand ja pidu üldse on. Ja siis muidugi selgus, et see oli pooleteist tunni kõnni kaugusel. Oh my god noh. Vähemalt oli ilus nagu ikka, saime terve aeg mööda rannikut kõndida. Vahepeal olime küll sunnitud turnima igat pidi ja lõppude lõpuks mingi kortermaja parkimisplatsist üle aia hüppama, aga no peole oli ju vaja saada. Seitse tundi võttis meil aega, et faking peole jõuda. Jõudsime siis sinna. Polnud mingi üllatus, et loomulikult leidsime enda eest vaid venelasi ja inglasi. Mida iganes. Meil oli lõbus ikka! Ainult, et kui kell pool üheksa õhtul sai, jäi muusika vait ja tuled pandi põlema. Ise mõtlesime, et eeeee väga dramaatiline dj vahetus. AGA SEE POLNUD DJ VAHETUS. See oli peo lõpp. kell ÜHEKSA ÕHTUL. Saime kõhu täie naerda ja veits pettunud olla samal ajal, aga noh okei. Vähemalt nägime peoplatsi ära. Klubi ees nii mõnedki otsisid afterpartyt. Võtsime mingi üksiku ittaallase kampa omale, kes elab seal lähedal. Ühtlasi tal taksojuht sõber, kes meid kesklinna viskas ja saime ühtlasi temaga hea diili, et õhtu lõppedes oma hotelli saada. Maksime vaid 70 euri. See ittaallane viis meid ühte baari, mis oli lihtsalt nii äge ja lahe ja tsill. Ja saime palju tasuta šotte, nii et väga rahule jäime. Lõpuks Guiseppe viskas oma sõbrale kõne peale, ja saime kodu poole teele seatud end. Vaene Nalita pidi ees istuma ja terve tee selle poolearulisega juttu ajama. Ta sai vihaseks kui Nalita isegi julges haigutada, samal ajal kui me kolmekesi õndsat und magasime tagaistmel. Anyhoo megahea puhkus oli!!!