neljapäev, aprill 26

Life of Brian (või siis piret)

Kõigepealt pean ma mainima kui igav mu elu on olnud. Eelmine nädal oli mul peaaegu ainult üks vahetus tööl ja ma pidin rõõmust lakke hüppama, kui lisavahetuse sain, nii igav ei anna olla ühel inimesel noh. Viimasel ajal olen oma aega sisutanud muretsemisega. Kõigepealt oma essee üle, sel asemel, et see ette võtta ja ära teha (mida ma täna tegelt ka tegin), ning siis selle üle, kuidas ma pole kohal käinud koolis ning kuidas ma hakkan patja nutma, kui eksamite aeg tuleb. ja teiseks oma suve üle, sest kõik plaanid ühtejärgu luhtuvad ja ma EI TAHA et mu ainsad rõõmsad päevad on, kui ma ei pea kohvikus päev otsa ringi jooksma ning saan kodus diivanil vedeleda, sest muu jaoks jaksu pole. Kahjuks on Rock Werchter üleni välja müüdud kuid on olemas Sziget, mis toimub Budapestis ja ma nii kavatsen sinna kas või jala minna. http://www.sziget.hu/festival/programs2012#.T5lvIbMV2co Terve nädal aega möllu läheb maksma 225 euri. Plus kohalesaamine, mille välja selgitamine on suurim peavalu maailmas. Aga kõike seda väääärt, igaüks ütleks seda, kes line-up'i vaatab. Tsekkisime siin üks päev tundmatuid bände ja aina rohkem õhinasse ma sattusin. Täna kui ma veel esseed kirjutasin, tuli kerge masendus peale, sest ma lihtsalt pean umbes 50 korda inglise keeles neid teooriaid läbi lugema ja 100 korda eesti keelseid, sest millegi pärast ma arvasin, et ma oma emakeelest saan rohkem aru, kuid no akadeemilised tekstid on üks suur segadus mu jaoks. Ja ma tõesti veerisin eesti keelset teksti Lacan'i peegli staadiumi teooriast ning sõnastasin seda inglise keeleks ümber, et mingistki loogikast aru saada kui ma sain teada, et selle essee jaoks on üks nädal rohkem aega. Nii et ma suht ei loe enam seda ja joon hoopis õlut, mille ma külmkapi nurgast leidsin. Ja nüüd on uus mure-tahaks pidu panna, aga kohustused ei luba, sest homme vara hommikul on kool ja kui ma ei lähe, siis ma saan väga sita hinde. Aga ma lohutan end sellega, et ma olen sujuvalt nädalate kaupa ikka õppinud seminarideks ja filme vaadanud. Eile vaatasin unega võideldes Matrix'it, mida polnud varem näinud ning ma pean mainima, et selle point on täiega hea, aga no kogu ülejäänud värk küll suht mõttetu. Aa ja eelmine esmaspäev võtsin raamatukogust hunniku raamatuid ja olin muidu õnnelik, et varakult esseega pihta hakkan, ainult, et hakkasin neid lugema mingi üleeile ja avastasin kui kasutud need kõik on. oops. Ja nüüd ma tunnen kui creative ma olen, sest nii pea kui ma teada sain et essee jaoks on sitaks aega, käis mu peast 50 asja läbi, mida ma meelsamini teeks!! Ja nüüd ma asun nende kallale

esmaspäev, aprill 16

THAT DAY WAS SAVED

Ma leidsin oma külmkapist reedel õlle! Päev otsa olin ma oodanud, et lõpuks kuhugi jõuda, kus ma õlut saaks. Mul oli plaanis muidugi midagi tarka teha, aga ei jõudnud selleni. Koolis käisin ilusti ning ilm oli paljulubav, kuid siis kisus pilve ning me otsustasime šoppama minna. Mul selline tunne, et kui mina Karita ja Connor siia kolmekesi suveks jääme, siis sellest korterist ega ka meist ei jää mitte midagi järele. Kolmapäeval suutis Connor meid korterist välja lukustada, kuid kuna me parasjagu klubis elust mõnu tundsime, siis me ei viitsinud väga muretseda selle probleemi üle. Mingi hetk lendas laivi meie kohviku püsiklient, kes jagas lahkelt näpunäiteid, kuidas korterisse sisse murda ning siis meil tuligi idee seda teha. See ei osutunud kuigi keeruliseks, Connor andis mõlemale uksele korra jalaga ja sees me olimegi. Hommikul oli muidugi väike reis lukupoodi, et uus lukk hankida. Enne seda arvasime, et oleks hea idee edasi pidu panna varavalges, kuid me kõik vajusime ära ja suht magasime terve neljapäevase maha.
Kurbade uudiste hulgas pean ma tõdema, et mu usa reisist vist ei tule mitte midagi välja see suvi ning ka plaanid minna sooja kohta suveks tööle, lähevad vist luhta, sest liiga hilja on otsida midagi. Ja kuna ma ei jaksa enam neid läbikukkuvaid plaane taluda, siis me lihtsalt otsustasime Rockwechterile minnnnnnaaaa. Kahjuks on 4 päeva pilet välja müüdud nii et otsustame vist kaheks päevaks minna. Õnneks aga saab seal terve festivali aja ikkagi tsillida ja elust mõnu tunda.
Reedel läks peale mu õlleleidu ikka nii käest ära, mis toimub? Kõik on kontrolli alt väljunud viimasel ajal. Laupäeval jätkus kõik sama hooga ning pühapäeval ma oleks ükskõik mida teinud, kui ma oleks vaid saanud voodisse jääda ja mitte tööle minna!!! Nii et nädalavahetusel ma ka mitte kui midagi tarka ei teinud. Aga ma olin selle ära teeninud, sest ma olen nii usinalt oma esseede kallal töötanud. Ma siiski suutsin end pühaba tööle vedada, kus oli megaigav Õnneks tulid sõpsid külla ja siis aeg läks kiiremini. Täna oli ka töö ja kool ning jalutasin linnakust linna tagasi ning ostsin hunniku toitu 10 naela eest. Nüüd kõht täis ja lähen vist tuttu ära. Mul siiani vaja und catch up'ida umbes juba nädal aega, õõõh

esmaspäev, aprill 2

Niisiis ma avastasin, et ma jõin reedel 12 tundi järjest. Dubstepi pidu oli ok, aint et veits ei lastud väda dubstepi...igal juhul arvestades mu reedeseid tegemisi võibolla polnud see hea idee kell 8.30 üles ärgata laupäeval ja Dundee'sse minna. Aga me teime seda igal juhul, käisime kambakesi Miriamil töä külas kes piinles vähemalt sama palju nagu me kõik. Dundee'le lähenedes hakkas pohmell võimust võtma ning me juba kell 11 olime pubis platsis hommikusööki söömas ning kõrvale õlle nautimas. Ma ei teagi, kas mul hakkas kogu sellest einest parem või halvem, aga ma igal juhul elasin selle päeva üle. Nägime päris palju ning ilm oli ka megailus.











Päev oli pikk ja väsitav ning lõpuks olime ühes tükis Stirlingus tagasi ning ma suht vajusin sekundi pealt ära kell 9 õhtul ja magasin 12h. That was heaven! Käisime trennis ning siis pidin tööle minema, kus ma jooksin nagu peast vigane, megakiire oli ja täna ka. Masendav. Lõpuks on tagasi Šotimaa tüüpiline ilm-vihm ja inimesed käituvad nagu see oleks mingi uudis. Okei homseks lubab küll lund, aga ikkagi. Ma küll ei imesta