Miks ma pole ammu update'ind

Sest kogu mu aja röövib Miku ja boooooze.
Kuutsekast tagantjärgi nii palju, et esimesel päeval mul vist pohmeluse, väsimuse ning jäägermeistri ringide koosmõjude tagajärjel ei tulnud lumelauaga sõitmine kuigi hästi välja. Olin lausa naerualune, ka endale. Poole päeva pealt see jant lõppes, sest mu üüber otsus juu lisaks jäägupläskust ka Vana Tallinna pläskust, siis see titemäel sõit ei edenenud kohe üldse enam, nälg oli ka ja ega iiveldus mu enesetundest puudunud. Võtsin uinaku ja hiljem arvasin, et Mihkel oli mu luku taha jätnud teisele korrusele ja ise poodi läinud tüüpidega. Passisin nii tühja kuni helistas mulle Mihkel ja ütles, et seest poolt ju keeratav lukk ilma võtmeta...aga üliäge seltskond oli! Au nendega tuttavaks saada.
Peale seda üritust on mul veel korduvalt au olnud inimestega tuttavaks saada ning au TAASnäha tuttavaid nägusid, ainult et mul pole enam õrna aimugi, kust need inimesed mind teavad, ma lihtsalt ei mäleta, sest mu tegevused siin tekitavad varsti hälvet, ainult käiks ja pralletaks. Ma sattusin esimest korda elus isegi neljapäeval Nimetasse x faktorile. Viimase pralle tippsündmus oli see, kui mind üks järjekordne neiu ilgelt suudelda tahtis, selle erinevusega, et Mihkel kõrval kiibitses et no lase käia siis. Ma siiski andsin korvi. Ja sealt järgnes nagu ikka üks piinarikas päev, tulin koju ja siin ma siiani vedelen, juba 3ndat päeva õudust, sest ma jäin haiiigeks! Nii masendav, nutt tuleb peale, aga ma ausalt öeldes ei imesta, sest mul on null immuunsussüsteemi. Midagi tuleb ette võtta raisk, aga no kuidas, kui enne on vaja omaenda sünna üle elada. tegelt suurt plaanis pole, ma lihtsalt ei jaksa, ka mu vaimne tervis on juba suuresti kannatada saanud. Ja nädala pärast tagasi Šotimaal! elu võib normaalselt edasi minna:D ja kui ma siia kolme kuu pärast tulen, siis ei pruugi mul seda sama kodu enam alles olla, sest emme tahab maja müüa ja oh üllatust osta asemele maja, mis on siit 20 meetri kaugusel, halleluuja noh.